Skrælingjar: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
7. rida:
Arvatakse, et seda terminit kasutas [[Ari Þorgilsson]] esimest korda oma töös [[Íslendingabók]], mida teatakse kui “Islandlaste raamatut”. Raamat kirjutati pärast seda, kui [[vanapõhjala]] maadeuurijad olid [[Ameerika]] põlisrahvastega esimesed kontaktid loonud. Ajal, mil neid allikaid talletati, tähistas ''skræling'' üldisemat mõistet, millega [[Gröönimaa viikingid]] nimetasid rannikualade [[Thule inimesed|Thule inimesi]], kaasaegsete [[Lääneeskimod|lääneeskimote]] esivanemaid. Thule kultuur jõudis Põhja-Ameerika maismaalt esimest korda [[Gröönimaa]] saarele [[13. sajand]]il ja nad olid sealtpeale kontaktis grööni viikingitega. Samal sajandil kirjutatud “[[Gröönlaste saaga]]” ja “[[Eirikr Punase saaga]]” kasutavad terminit kõigi nii-nimetatud [[Vínland]]i põliselanike kirjeldamiseks, keda oldi juba [[11. sajand]]i algusest peale teatud.
 
Sõna ''skræling'' on ainus sõna, mis on säilinud [[vanagrööni keel]]est, [[vanapõhjalavanapõhja keel]]e dialektist, mida rääkisid keskaegsed grööni viikingid. Tänapäevases [[islandi keel]]es on ''skrælingi'' tähendus "[[Barbarid|barbar]]", samas kui taani keeles kannab sõna ''skrælling'' tähendust "nõrgake". Sõna päritolu ei ole kindel.
 
[[William Thalbitzer]] väidab, et ''skræling'' võis tuletuda vanapõhjala sõnast ''skrækja'', mis tähendab röögatust, hüüatust või kisa. [[Michael Fortescue]] tegi ettepaneku, et islandi sõna ''skrælingi'' (metslane) võib olla seotud sõnaga ''skrá'', mis tähendab "kuivatatud nahka". [[Inuitid]] on läbi sajandite kasutanud loomanahkadest kehakatteid.