Esimene maailmasõda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Neptuunium (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
Neptuunium (arutelu | kaastöö) sissejuhatust annaks ilmselt keeletoimetada |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2006}}{{Lisaviiteid|kuu=jaanuar|aasta=2018}}{{Asenda:Keeletoimata}}
{{Sõjaline konflikt
| konflikt = Esimene maailmasõda
114. rida:
28. juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja ja järgmisel päeval kuulutas Venemaa välja osalise mobilisatsiooni, millele järgnes üldmobilisatsioon 30. juulil. Saksamaa esitas seepeale Venemaale nõude demobiliseerumiseks, kuid Venemaa keeldus ja seetõttu kuulutas Saksamaa Venemaale 1. augustil sõja. Olles [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|idarindel]] Saksamaa vastu vähemuses, ärgitas Venemaa samuti Antanti kuuluvat Prantsusmaad avama läänes Saksamaa vastu teine rinne. [[Prantsuse teine keisririik|Prantsusmaa]] oli nelikümmend aastat tagasi toimunud [[Prantsuse-Preisi sõda|Prantsuse-Preisi sõjas]] Saksamaalt lüüa saanud ja pidanud [[Elsass-Lotring]]i Saksamaale loovutama. Tingituna antud kaotusest tingitud vihast ja soovist Elsass-Lotring tagasi vallutada, kuulutas Prantsusmaa Venemaa soovi kohaselt 1. augustil välja üldmobilisatsiooni, millele järgnes 3. augustil Saksamaa poolne sõjakuulutus Prantsusmaale. Saksa-Prantsuse piir oli mõlemalt poolt kõvasti kindlustatud, mistõttu tungis Saksamaa [[Schlieffeni plaan]]i järgi peale läbi neutraalse [[Belgia]] ja [[Luksemburg]]i, rünnates Prantsusmaad põhja poolt. Belgia neutraalsuse mitteaustamise tõttu kuulutas Suurbritannia Saksamaale 4. augustil sõja.<ref>Evans 2004, lk 12</ref><ref>Martel 2003, lk xii ff</ref> Pärast Saksa pealetungi nurjumist [[Marne'i lahing]]u tagajärjel muutus sõjategevus [[Läänerinne (Esimene maailmasõda)|läänerindel]] [[kurnamissõda|kurnamissõjaks]], milles [[kaevikusõda|rindejooned]] kuni 1917. aastani ainult vähesel määral liikusid. [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarindel]] tungis Venemaa Austria-Ungari vastu edukalt peale, kuid [[Venemaa sissetung Ida-Preisimaale (1914)|venelaste sissetung Ida-Preisimaale]] peatati sakslaste poolt [[Tannenbergi lahing (1914)|Tannenbergi]] ja [[Esimene Masuuri järvede lahing|Esimese Masuuri järvede lahingu]] tagajärjel. 1914. aasta novembris ühines keskriikidega [[Osmanite riik]], avades uued rinded [[Kaukaasia rinne|Kaukaasias]], [[Mesopotaamia rinne|Mesopotaamias]] ja [[Palestiina rinne|Palestiinas]]. 1915. aastal ühines liitlastega Itaalia ja Keskriikidega Bulgaaria, samuti ühinesid liitlastega 1916. aastal Rumeenia ja 1917. aastal Ameerika Ühendriigid.
1917. aasta mais kukkus Venemaa valitsus [[veebruarirevolutsioon|revolutsiooni tagajärjel]] kokku, [[Oktoobrirevolutsioon|teine revolutsioon sama aasta novembris]] ja mitmed sõjalised tagasilöögid sundisid Venemaad 1918. aastal Keskriikidega allkirjastama [[Brest-Litovski rahuleping]]u, mis oli sakslaste jaoks märkimisväärne võit. Pärast 1918. aasta kevadel [[Läänerinne (Esimene maailmasõda)|Läänerindel]] edukalt alanud [[Kevadpealetung|Saksa pealetungi]], koondusid liitlasväed otsustavale vasturünnakule, surudes [[Sajapäevane pealetung|paljude järjestikuste
Sõja lõpuks või vahetult pärast lõppu lakkasid eksisteerimast [[Saksa keisririik]], [[Vene keisririik]], [[Austria-Ungari]] ja [[Osmanite riik]]. Riigipiirid joonistati mitmel pool ringi, mille tulemusena tekkis või taastati Euroopas üheksa iseseisvat riiki. Samuti jaotati võitjate vahel ära endised [[Saksa kolooniad]]. [[1919. aasta Pariisi rahukonverents]]il esitas [[Suur Nelik]] (Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Ameerika Ühendriigid) oma tingimused. Tulevikus analoogsete konfliktide ärahoidmiseks moodustati [[Rahvasteliit]]. Rahvasteliidu missiooni ebaõnnestumine, koos globaalsete majanduslike raskuste, kaotusest põhjustatud häbi (eriti Saksamaa jaoks) ja natsionalismi tõusuga, olid muuhulgas [[Teine Maailmasõda|Teise Maailmasõja]] põhjusteks.
| |||