Spyrídon Loúis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{| align=right border=1
|- align=center
|colspan=3 align=center| [[Pilt:Athletics pictogram.svg|middle|36px|]] '''[[Kergejõustik]]'''
|- align=center
|colspan=3 align=center| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px|]]
|- align=center
|bgcolor="EEE9BF"| Riik || [[Pilt:Flag of Greece (1822-1978).svg|middle|60px|]] ||bgcolor="EEE9BF"| [[Kreeka]]
|bgcolor="gold"| Kuld || [[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel|1896]] || [[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel#maraton|maratonijooks]]▼
|- align=center
▲|bgcolor="gold"| Kuld || [[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel|1896]] || [[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel#maraton|maratonijooks]]
|}
'''Spýros Loúis''' (Σπύρος Λούης, õieti '''Spyrídon Loúis''' Σπυρίδων Λούης; [[12. jaanuar]] [[1873]] [[Maroúsi]] küla [[Ateena]]
==Varasem elukäik==
▲[[Pilt:Spiridon1.gif|frame|Spiridon Louis]]
Teda
▲'''Spýros Loúis''' (Σπύρος Λούης, õieti '''Spyrídon Loúis''' Σπυρίδων Λούης; [[12. jaanuar]] [[1873]] [[Maroúsi]] küla [[Ateena]] külje all – [[23. märts]] [[1940]]) oli [[Kreeka]] [[kergejõustik]]lane, [[1896. aasta suveolümpiamängud]]e [[olümpiavõitja]] [[maratonijooks]]us. Elukutselt talupoeg.
Tema vanemad Athanasios ja Kalomira olid vaesed talupojad
▲Teda nimetatakse ka Spiroseks, mis on Spiridoni hellitusnimi. Tema allkirju dešifreerides on saadud ka teisi nimesid, kuid see tuleb sellest, et Louis ei osanud hästi kirjutada.
▲Tema vanemad Athanasios ja Kalomira olid vaesed talupojad Amarusioni (Maroussi) külas, mis tänapäeval kuulub [[Ateena]] alla. Koolis jäi ta mitu korda istuma ja oskas kooli lõpetades vaevalt lugeda ja kirjutada. [[1893]] astus ta Ateena 1. jalaväerügementi ning sai rügemendiülem Papadiamantopoulose tentsikuks. Anekdoodid räägivad, et ta ilmutas sellel ametikohal silmapaistvaid jooksjavõimeid, kuid Louis ise eitas seda.
Ametlikel katsevõistlustel [[22. märts]]il Loúis ei osalenud. Ükski sportlane ei alistanud ajalimiiti 3:18.00. Täpselt see oligi võitja [[Charilaos Vasilakos]]e aeg. Olümpiale lasti 6 paremat (viimane ajaga 3:37.07).
▲==Louis olümpial==
▲Ametlikel katsevõistlustel [[22. märts]]il Louis ei osalenud. Ükski sportlane ei ületanud ajalimiiti 3:18.00. Täpselt see oligi võitja [[Charilaos Vasilakos]]e aeg. Olümpiale lasti 6 paremat (viimane ajaga 3:37.07). [[5. aprill]]il peetud lisakatsevõistluste ajad olid palju paremad. Louis oli 5. ajaga 3:18.27. Võitis Ioannis Lavrentis (3:11.27). Siitki sai olümpiale 6 paremat (viimane ajaga 3:19.15). Lisandus 2 omal käel saabunud väliskreeklast ja 7 välismaalast. Registreerunutest loobus ainult 2 välismaalast pluss itaallane Carlo Airoldi, kes oli [[Milano]]st jala kohale tulnud, ent kellel polnud amatöörimandaati.
Niisiis startis 18 sportlast. Algul juhtisid jooksu välismaalased: [[Albin Lermusiaux]] jooksis esimesena, [[Arthur Blake]] teisena ja [[Edwin Flack]] kolmandana. Ent nad katkestasid vastavalt 32., 23. ja 37. kilomeetril. 24. kilomeetril katkestas ka kreeklaste eelvõistluste kiireim Lavrentis.
==Kuulujutud==
Ei vasta tõele, et kõik välismaalased olid pikamaajooksus täiesti kogenematud. Vastupidi, kõik nad olid kogenud pikamaajooksjad, kuigi päris maratoni polnud nad läbinud.
[[Pierre de Coubertin]] kinnitas, et
On
==Louisi auhinnad==
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-G00178, Berlin, Olympiade, Spyridon Louis.jpg|thumb|Spyrídon Loúis aukülalisena [[1936. aasta suveolümpiamängud|Berliini olümpiamängudel]] 1936. aastal]]
Enne jooksu räägiti, et võitja ei saa ühtki autasu vastu võtta, sest muidu muutuks ta elukutseliseks ega saaks järgmistel mängudel tiitlit kaitsta. Selles lootuses pakutigi palju auhindu, kuid
▲Enne jooksu räägiti, et võitja ei saa ühtki autasu vastu võtta, sest muidu muutuks ta elukutseliseks ega saaks järgmistel mängudel tiitlit kaitsta. Selles lootuses pakutigi palju auhindu, kuid Louis võttis nad kõik vastu.
Prantsuse Instituudi liige [[Michel Bréal]] pani võitjale välja hõbekarika. Ka kuningas andis talle karika ja Ioannis Lambros antiikse liua. Üks pankur kinkis 20 000 drahmi, mille eest Louis ostis maatüki. Vene suursaadik kinkis [[konjak]]iserviisi, "sest kreeklased korraldasid jooksu türklastevastases vaimus". Üks daam annetas kuldkella, mida ta oli südame kohal kandnud. Üks habemeajaja lubas tal aasta aega tasuta habet ajada. Ühes kõrtsis tohtis ta aasta aega tasuta süüa ja juua (sisuliselt sai ta seda mitmel pool mujalgi).
▲Louis olevat saanud 100-drahmise päevasissetuleku kogu eluks. Selline lubadus küll oli, kuid lubaja taganes sellest, kui taipas, et peab hakkama seda täitma.
Kõige väärtuslikum auhind oli naine.
==Elu rahvuskangelasena==
==Mälestuse jäädvustamine==
|