|
[[Pilt:Surveillance equipment 5410.jpg|pisi|Külgvaade]]
[[Pilt:Surveillance equipment 5411.jpg|pisi|[[Infrapuna]]valgusallikas. See on inimsilmale nähtamatu, kuid loob päevase valguskeskkonna [[valvekaamera]]tele]]
'''Näotuvastus''' ([[inglise]] ''facial recognition (system), face detection'') on eriotstarbeline [[arvuti|arvutiprogramm]] või selline funktsioon suuremas tarkvaralises rakendusestarkvararakenduses, mida kasutatakse isikutuvastuseks ehk isiku [[Identiteet|identiteedi]] automaatseks kindlakstegemiseks või kontrollimiseks. Tehnoloogia põhineb [[masinnägemine|masinnägemisel]], kasutades inimese näojoonte [[pilt|pilti]], võrreldes seda olemasolevate piltidega [[andmebaas]]is.
Näotuvastusprogramme kasutatakse turvasüsteemides ning need on võrreldavad muude biomeetrilisi andmeid kasutavate turbeotstarbeliste arvutiprogrammidega, näiteks silma[[iirise skanner|iiriseskanneriiriseskanneri]], [[sõrmejälje skanner|sõrmejäljeskannersõrmejäljeskanneri]] jmsja muude sellistega.
==Ajalugu==
Näotuvastuse ajalugu sai alguse 1960. aastate keskpaigas. See teema on huvi pakkunud teoreetiliseltnii ningteoreetilises mõttes kui ka praktilise tähtsuse tõttu paljudele teadlastele.
1964 ja 1965 töötas [[Woody Bledsoe]] koos [[Helen Chan Wolf]]i ja [[Charles Bisson]]iga töötasid selle kallal, et arvuti suudaks ära tunda inimeste nägusid. Bledsoe oli oma töö üle uhke, aga kuna ta töötas nimetu luureagentuuri heaks, mis ei lubanud palju reklaami, avaldati vaid väike osa tema tööst. Mõningad raskused, mis ta nimetas, olid näiteks suur varieeruvus pea asendil, valguse tugevus ja nurk, näoilme ja vananemine. Bledsoe tegevus oli näotuvastuse ajaloos väga oluline.
1980. aastate lõpul toimusid suured teadusuuringud.
1997. aastal, pärast Bledsoed, jätkas tema tööd peamiselt [[Peter Hart]]. Ta katsetas näotuvastusandmebaasi, kuhu kuulus üle 2000 foto. Arvuti kontrollis nägudenägusid, otsides kattuvustkattuvusi andmebaasis olevate piltidegafotodega.
1997 arendasid süsteemi edasi Christoph von der Malsburg ning kraadiga lõpetanud õppurid Bochumi Ülikoolist Saksamaal ning Lõuna-California Ülikoolist Ameerika Ühendriikides. NendesNeed süsteemid olid maailmas ühed parimad omas valdkonnas. Bochumi süsteemi arendamist hakkas toetama Ameerika Ühendriikide ARL ([[United States Army Research Laboratory]]). Tarkvara müüdi [[ZN-Face]] nime all ning kasutajateks olid näiteks saksa pank ning lennujaamad.
==Tehnikad==
==Tarkvara==
* Google [[Picasa]] pildi organisaatorit näotuvastusel on hakatud kasutama alates versioonist 3.5. See võimaldab seostada nägusid isikutega nii, et suudab iga pildi kohta leida teatud grupp sarnaseid inimesi. Picasaweb.com pakub sarnast võimalust ka selle kasutajatele.
* Apple fotoprogramm [[iPhoto]] pildi programm koos [[iLife|iLife'i]] tarkvara rakendusegatarkvaraga võimaldab inimestel teisi märgistadafotodel märkida (''inglise'' tag) piltide peal. Pärast märgistamistmärkimist võivadsaavad nad vastavat inimest otsida, kasutades [[Spotlight]]i.
* Sony [[Picture Motion Browser]] (PMB) analüüsib fotosid, ühendadesluues neidseoseid pilteneil teisteolevate näokujutiste ja muude identsete nägudeganäokujutiste vahel nii, et neid võib märgistadamärkida vastavalt ning eristada fotodel, kus on üks või mitu inimesiinimest.
==Tuntumad kasutajad ja kasutusalad==
[[London]]i linnaosa Newham [[Suurbritannia|UKÜhendkuningriigis]]-s on paigutanud[[CCTV]]-süsteem kasutusel sel moel, et näotuvastuskaamerad avalikulton kõikjalepaigaldatud linnalinnas ([[CCTV]]paljudesse süsteem)avalikesse kohtadesse.
Saksamaa Föderaalpolitsei kasutab näotuvastust, et võimaldada inimestel läbida täielikku automatiseeritud piirikontrolli Maini-äärse [[Frankfurt|Frankfurd]]i rahvusvahelises lennujaamas. Abonendid peavad olema Euroopa Liidu või Šveitsi kodanikud. Alates 2005. aastast pakub Saksamaa Föderaalne kriminaalpolitsei tsentraliseeritud fotografeerimist näotuvastuse otstarbel kõikidele Saksa politsei asutustele.
[[Austraalia]] tolliametil on automatiseeritud piirikontrollisüsteem [[SmartGate]], mis kasutab näotuvastust. Süsteem võrdleb isiku pilti [[e-pass]]i mikrokiibiga kindlustamaks, et passi valdaja on ikka selle õige omanik.
[[Pennsylvania]] õigusvõrgustik otsib kuriteopaikade fotodelt ja CCTV lindistatult varem arreteeritute (inglise keeles ''mugshot'') andmebaasist isikuid. PaljudPaljudes külmutatudlahendamatuks juhtumidpeetud juhtumites on lahendatudtõde jalule seatud pärast seda, kui see süsteem 2005. aastal süsteemkasutusele käivitativõeti. Teised õiguse teostamise asutused [[USA]]-s või mujal kasutavad varem arreteeritute andmebaasi kohtus või kriminaaljuurdlustes.
Ühendriikide välisministeerium ([[U.S Department of State]]) omab ühte maailma suurimat näotuvastusandmebaasi, kus on üle 75 miljoni foto ning mis on aktiivselt kasutusel viisade töötlemisel.
Lisaks sellele, et süsteeme kasutatakse turvasüsteemides, on autorid leidnud näotuvastusprogrammidele ka muid rakendusi.
Jaanuaris 2001 [[Super Bowl XXXV]]l aegu kasutas USA [[TampaFlorida|Florida Bayosariigi]] politsei [[FloridaTampa Bay]]s kasutas näo identifitseerimisepolitsei tarkvaranäotuvastustarkvara [[Facelt]], et otsida potentsiaalseid kurjategijaid ja terroriste ürituselt (süsteem leidis kokku 19 kuriteokahtlase toimikuga isikut).
Aastal 2000 presidendipresidendivalimiste valimistelaegu rakendas [[Mehhiko]] valitsus rakendas näotuvastustarkvara selleks, et välistada valimispettusi. MõnedMõnedki isikud registreerisid ennast ennastend erinevate nimedega, et valida mitu korda. VõrreldesUute uusinäofotode näo pilte jubavõrdlus nendega, kes onolid valijate andmebaasis juba olemas, aitas vähendada kattuvaid registreeringuid. Sarnaseid [[tehnoloogia|tehnoloogiaid]] kasutatakse Ameerika Ühendriikides, et vältida inimesi tegemast isikukaarti või juhilube.
SamutiSuured lootused on pandud praegu hulganistiväljatöötatavale kasutusvõimalusi näotuvastustehnoloogialnäotuvastustehnoloogiale, mismillel onpeaks praeguolema arendamiselhulganisti uusi kasutusvõimalusi. Näiteks võiks tehnoloogiat kasutada turvameetmena sularahaautomaatides (ATM'ides); pangakaartide ja isikukoodi asemel ATM võiks teha pildi näost ja võrrelda fotot panga andmebaasis olevate piltidega, et isikuid identifitseerida. Sama süsteemi võiks kasutada ka arvutite maailmas, kasutades veebikaamerat, et teha endast pilti. See pilt võiks asendada kõiki paroole. Sellega saaks ära hoida paroolide lahtimurdmised või nende unustamised.
Ühe uurimisvõimalusena kasutab Briti politsei kasutab biomeetrilist näotuvastust. Seda kasutatakse näiteks lapseröövijate tuvastamiseks.
Veel ühe biomeetrilise kasutusena modernsed digikaamerad sisaldavad näotuvastusprogrammi, mis võimaldab paremini teravustada inimeste nägusid ja inimeste kaugust, tagades sellega, et fookuses olev inimene on pildistamisel peamine sihtmärk. Mõned kaamerad sisaldavad [[smile shutter]] tarkvara või teevad automaatselt teise pildi kui näiteks pildistamise ajal kellelgi olid silad kinni.
==Viimase aja areng==
Aastal 2006 hinnati näotuvastusalgoritmid ([[Face Recognition Grand Challange]]). Katsetes kasutati kõrge resolutsiooniga näopilte, 3D-näoskannerit ja iirisepilte. Tulemused näitasid, et uued algoritmid on 10kümme korda täpsemad kui näotuvastusprogrammid olid näotuvastusprogrammid aastal 2002, ja 100sada korda paremad kui 1995. Mõned algoritmid suutsid edestada osalejate tundmisi ning suutsid identifitseerida identsed kaksikud.
MadalaKa resolutsioonigaväikese pildideraldusvõimega nägudestehk kehva kvaliteediga näofotodest saab suurendadanäeotuvastusel kasutadesasja, näokui hallutsinatsiooneneid täustada nn silmamoondustehnoloogia ([[face hallucination]]) võtetega. SuurimadSuurimaid edasijõudmisededusamme on toimunudtehtud suurtesuure megapikslitegapiksliarvuga kaamerates, mis on aidanud lahendada ebapiisava resolutsiooni probleeme.
==Viited==
| 