Õun: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P William Tell > Wilhelm Tell |
||
17. rida:
== Ajalugu ==
Inimesed on õunu söögiks tarbinud juba mitmeid aastatuhandeid. Seni vanimad kivistunud õunad on leitud [[Çatal Hüyük]]is [[Anatoolia]]s, mis pärinevad aastast 6500 [[eKr]].<ref name="antiq"/> Enne õunapuude kultiveerimist tarbisid inimesed looduslike õunapuuliikide vilju, millest levinumad olid:<ref name="maailm"/>
*[[aiova õunapuu]] (''Malus ioensis'') – kasvab looduslikult [[Põhja-Ameerika]]s
*[[ida-õunapuu]] (''M. orientalis'') – on levinud [[Väike-Aasia]]s, [[Kaukaasia]]s ja [[Põhja-Iraan]]is;
*[[madal õunapuu]] (''M. pumila'') – levinud [[Kaukaasia]]s, [[Kagu-Euroopa|Kagu-]] ja [[Lõuna-Euroopa]]s, [[Kesk-Aasia]]s ja [[Himaalaja]]s (1500–3200 m kõrgusel);
33. rida:
[[Keskaeg|Keskajal]] kasvatati ja aretati õunapuid peamiselt [[klooster|kloostrite]] aedades. Maitsvamate õunte tõttu tõrjusid aed-õunapuu viljad järk-järgult inimeste ([[keldid]], [[gallialased]], [[skandinaavlased]] jt [[Põhja-Euroopa]] rahvad) toidulaualt välja looduslike õunapuuliikide viljad, mida tarbiti tol ajal peamiselt kuivatatult ja keedetult ning millest valmistati siidrit.<ref name="apples"/>
[[Ida-Aasia|Ida-]] ja [[Kagu-Aasia]]s tarbisid inimesed kahe tuhande aasta jooksul peamiselt kultiveeritud hübriidse [[aasia õunapuu]] (''M. × asiatica'')
== Kultivarid ==
49. rida:
Nüüdisajal kasvatatakse õunapuid õunte saamiseks peaaegu terves [[parasvööde|parasvöötmes]] ja mõnes [[troopiline vööde|troopilise vöötme]] mägipiirkonnas. Maailma kõikidest puuviljadest toodetakse õunu tänapäeval kõige rohkem. 2007. aastal möödus õunte kogutoodang puuviljaturu pikaaegsest liidrist – [[apelsin]]ist. 2012. aastal toodeti maailmas kokku 76,4 miljonit tonni õunu ning õunapuuistandike kogupindala oli 4,84 miljonit [[hektar]]it.<ref name="fao"/>
Maailma õunatoodang on pidevas tõusutrendis alates II maailmasõja lõpust. Kasv aeglustus mõnevõrra 1980. aastatel, kuid kiirenes jällegi 1990. aastatel. Kõige suurem juurdekasv viimasel paaril aastakümnel on toimunud tänu Hiina õunakasvatuse plahvatuslikult kiirele arengule, mis sai alguse 1978. aastal, kui keskvalitsus otsustas puuviljakasvatuse regulatiivseid piiranguid vähendada.
{| class="wikitable"
104. rida:
Õuna peetakse [[kristlased|kristlaste]] hulgas sageli [[Eedeni aed|Eedeni aia]] keelatud vilja sümboliks, kuigi [[Esimene Moosese raamat|Esimeses Moosese raamatus]] tegelikult õuna ei mainita.<ref name="forbiddenfruit"/>
[[Germaanlased|Germaanlaste]] mitmetes [[saaga]]des on õun märklauaks, mis asub lapse pea peal ning mille pihta lastakse [[amb|ammu]] või [[vibu]]ga. Kuulsaim neist on saaga [[
[[Vanakreeka mütoloogia]] järgi põhjustas kuldne õun, millel oli kiri "Kõige kaunimale", tüli kolme jumalanna ([[Hera]], [[Athena]] ja [[Aphrodite]]) vahel. Õuna sai endale Aphrodite, kes pakkus [[Trooja]] [[Paris]]ele selle eest maailma kõige ilusamat naist, kelleks oli [[Sparta]] kuninganna [[Helena]]. Paris viis Helena Troojasse, Sparta kuningas [[Menelaos]] alustas aga oma naise tagasisaamiseks [[Trooja sõda]].<ref name="mythencyclopedia"/>
[[Skandinaavia mütoloogia]]s järgi oli jumalanna [[Idunn]] kuldsete õunade hoidja, mis aitasid [[
Populaarse legendi järgi kukkus õunapuu all istuvale [[Isaac Newton]]ile pähe õun, mis aitas tal formuleerida [[gravitatsiooniseadus]]t.<ref name="inventors"/>
| |||