Redaktsioon: 31. juuli 2017, kell 16:42 redigeeri Wkentaur (arutelu \| kaastöö) Liidese administraatorid, Administraatorid 53 361 muudatust P Disambiguated: Riigipäev → Riigipäev (Kolmas Riik) ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 9. veebruar 2018, kell 20:22 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 787 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
22. rida: [[Inglise keel\|Inglise]] ja [[prantsuse keel]]es on linna nimi ''Cologne'', [[hollandi keel]]es ''Keulen'', [[hispaania keel\|hispaania]] ja [[itaalia keel]]es ''Colonia''. [[Pilt:Panorama_cologne_20050114.jpg\|780px\|Kölni panoraam]] 57. rida ⟶ 56. rida: ==Ajalugu== ===Rooma impeeriumi periood=== 82. rida ⟶ 80. rida: Köln kaotas oma vabalinna staatuse Prantsuse võimu alla olles. Vastavalt [[Lunéville'i rahu]]le 1801. aastal läksid kõik [[Rein]]i jõest lääne pool asunud Saksa-Rooma keisririigi alad [[Prantsusmaa]]le, mis Kölni oli okupeerinud juba 1789. aastal. Köln oli osaks Roeri departemangust, mille pealinnaks oli [[Aachen]] (Aix-la-Chapelle). Prantsuse võimud kõrvaldasid võimult varasema eliidi ning kehtestasid [[Napoleoni koodeks]]i, mis Reini vasakul kaldal jäi kehtima kuni 1900. aastani, mil Saksamaa kehtestas ühtse tsiviilseadustiku (''Bürgerliches Gesetzbuch''). 1815. ~~aastala~~aastal sai Kölnist [[Viini kongress]]i otsusega osa [[Preisimaa kuningriik\|Preisi kuningriigist]]. Püsivad pinged katoliikliku [[Reinimaa]] ja protestantliku Preisi vahel asetasid Kölni konflikti keskmesse. 1837. aastal vahistati ja vangistati kaheks aastaks Kölni peapiiskop Clemens Augustus von Droste-Vischering protestantide ja katoliiklaste vaheliste abielude õigusliku staatuse üle puhkenud vaidluse tõttu. 1874. aastal vahistati [[Kulturkampf]]i käigus peapiiskop Paul Melchers. Konfliktide tulemusena võõrandus kohalik elanikkond võimukandjatest Berliinis ja kujunes sügav Preisi-vastane meelsus, mis püsis veel [[Teine maailmasõda\|Teise maailmasõja]] järelgi. 19. ja 20. sajandi jooksul haaras Köln endasse mitmed ümbritsevad asulad ning [[Esimene maailmasõda\|Esimeseks maailmasõjaks]] oli linnas juba 700 000 elanikku. [[Industrialiseerimine]] muutis linna olemust ja kiirendas selle kasvu. Rasketööstus oli Kölnis vähem tähtis kui Ruhri piirkonnas, kuid eriti edukas oli linn masina- ja mootoritööstuse valdkonnas. Rajatud Saksa riigi sümbolina lõpetati 1880. aastal [[Kölni katedraal]]i ehitus. Linna kasv tuli kohati aga varasema pärandi hävitamise arvelt, nii näiteks lõhuti linnamüürid ja katedraali ümbruse hoonestus. 198. rida ⟶ 196. rida: * {{riigi ikoon\|Türgi}} [[İstanbul]], [[Türgi]] (1997) \|} ==Viited==▼ {{viited}}▼ == Välislingid == 203. rida ⟶ 204. rida: * [http://www.stadt-koeln.de/ Kölni ametlik koduleht] * [http://www.koeln.de/ Kölni mitteametlik koduleht] ▲==Viited== ▲{{viited}} {{Saksamaa linnad}}

Köln: erinevus redaktsioonide vahel