Erinevus lehekülje "Austria Rannikumaa" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P (Venezia→Veneetsia (põhinimi))
P
}}
 
'''Austria Rannikumaa''' ([[Saksa keel|saksa:]] ''Österreichisches Küstenland'', [[Itaalia keel|itaalia:]] ''Litorale Austriaco'', [[Sloveeni keel|sloveeni:]] ''Avstrijsko primorje'', [[Horvaadi keel|horvaadi:]] ''Austrijsko primorje'', [[Ungari keel|ungari:]] ''Tengermellék'') loodi aastal 1849 [[Austria keisririik|Austria keisririigi]] [[kroonimaa]]na (''Kronland''). See koosnes kolmest piirkonnast: [[Istria]] poolsaar, [[Görz ja Gradisca]] ning [[Trieste]] linn. Läbi ajaloo oli piirkond sageli vaidlusalune, kui selle osi kontrollisid erinevateleri aegadel teiste seas [[Veneetsia vabariik]], [[Austria-Ungari]], [[Itaalia]] ja [[Jugoslaavia]].
 
[[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]] annekteeris selle pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] vastavalt [[Londoni leping (1915)|Londoni lepingule]] ja hiljem [[Rapallo leping (1920)|Rapallo lepingule]]. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] jagati see [[Itaalia]] (lääs), [[Sloveenia]] (põhi) ja [[Horvaatia]] (lõuna) vahel.
'''Kokku:'''
 
* [[Itaalia keel|itaalia]]: 356 676 (sealhulgas umbes 60 000-75 000 [[friuli keel]]e kõnelejat) (40%)
* [[Sloveeni keel|sloveeni]]: 276 398 (31%)
* [[Horvaadi keel|horvaadi]]: 172 784 (19%)
 
* sloveeni: 154 564 (58%)
* itaalia: 90 119 (sealhulgas umbes 60 000-75 000 friuli keele kõnelejat) (36%)
* [[Saksa keel|saksa]]: 4486 (2%)
 
* saksa: 12 735 (3,3%)
 
Austria rahvaloendused ei loendanud [[etnos]]eid, ega [[emakeel]]t, vaid "igapäevase suhtlemise keelt" (''Umgangssprache''). Peale väikese [[Trieste serblased|serbia]] kogukonna Triestes ja [[Peroj]] küla Istrias, mida asustasid etnilised [[montenegrolased]], saab valdava enamuseenamiku horvaadi keele kõnelejaist Austria Rannikumaal tuvastada [[Horvaadid|horvaatidena]].
 
Pärast 1880. aastat loetakse itaalia ja friuli keeled ühte kategooriasse, itaalia keele alla. Hinnangulise friuli keele kõnelejate arvu saab välja tuua Itaalia 1921. aasta rahvaloendusest, ainsast 20. sajandil, kus friuli keelt loendati kui selget keelekategooriat. Austria Rannikumaal oli suur arv välismaalasi (umbes 71 000 või 7,9% kogurahvastikust), kellelt ei küsitud nende suhtluskeele kohta. Rohkem kui pooled neist asusid Trieste linnas. EnamusEnamuse olidmoodustasid Itaalia kuningriigi kodanikud, järgnesid Ungari kuningriigi (kaksikmonarhia osa)] ja Saksa riigi kodanikud. Võib oletada, et enamusenamik välismaalastest olid itaalia keele kõnelejad, neile järgnesid saksa, horvaadi ([[Rijeka]]st ja [[Horvaatia-Slavoonia kuningriik|Horvaatia-Slavoonia kuningriigist]]) ja sloveeni ([[Veneetsia Sloveenia]]st) ning ungari keele kõnelejad.
 
== Vaata ka ==
123 375

muudatust