Austria Rannikumaa: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Venezia→Veneetsia (põhinimi) |
PResümee puudub |
||
62. rida:
}}
'''Austria Rannikumaa''' ([[Saksa keel|saksa:]] ''Österreichisches Küstenland'', [[Itaalia keel|itaalia:]] ''Litorale Austriaco'', [[Sloveeni keel|sloveeni:]] ''Avstrijsko primorje'', [[Horvaadi keel|horvaadi:]] ''Austrijsko primorje'', [[Ungari keel|ungari:]] ''Tengermellék'') loodi aastal 1849 [[Austria keisririik|Austria keisririigi]] [[kroonimaa]]na (''Kronland''). See koosnes kolmest piirkonnast: [[Istria]] poolsaar, [[Görz ja Gradisca]] ning [[Trieste]] linn. Läbi ajaloo oli piirkond sageli vaidlusalune, kui selle osi kontrollisid
[[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]] annekteeris selle pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] vastavalt [[Londoni leping (1915)|Londoni lepingule]] ja hiljem [[Rapallo leping (1920)|Rapallo lepingule]]. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] jagati see [[Itaalia]] (lääs), [[Sloveenia]] (põhi) ja [[Horvaatia]] (lõuna) vahel.
114. rida:
'''Kokku:'''
* [[Itaalia keel|itaalia]]: 356 676 (sealhulgas umbes 60 000
* [[Sloveeni keel|sloveeni]]: 276 398 (31%)
* [[Horvaadi keel|horvaadi]]: 172 784 (19%)
123. rida:
* sloveeni: 154 564 (58%)
* itaalia: 90 119 (sealhulgas umbes 60 000
* [[Saksa keel|saksa]]: 4486 (2%)
142. rida:
* saksa: 12 735 (3,3%)
Austria rahvaloendused ei loendanud [[etnos]]eid, ega [[emakeel]]t, vaid "igapäevase suhtlemise keelt" (''Umgangssprache''). Peale väikese [[Trieste serblased|serbia]] kogukonna Triestes ja [[Peroj]] küla Istrias, mida asustasid etnilised [[montenegrolased]], saab
Pärast 1880. aastat loetakse itaalia ja friuli keeled ühte kategooriasse, itaalia keele alla. Hinnangulise friuli keele kõnelejate arvu saab välja tuua Itaalia 1921. aasta rahvaloendusest, ainsast 20. sajandil, kus friuli keelt loendati kui selget keelekategooriat. Austria Rannikumaal oli suur arv välismaalasi (umbes 71 000 või 7,9% kogurahvastikust), kellelt ei küsitud nende suhtluskeele kohta. Rohkem kui pooled neist asusid Trieste linnas.
== Vaata ka ==
|