Umsiedlung: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
{{pealkiri kaldkirjas}}
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 137-066679, Karte zur Umsiedlung Baltendeutscher.jpg|thumb|''Umsiedlung''<nowiki>'</nowiki>it kujutav plakat 1939. aastast]]
'''''Umsiedlung''''' ([[saksa keel]]es 'ümberasumine, ümberasustamine') ehk '''baltisakslaste ümberasumine''' oli aktsioon, mille käigus asustati 1939. aasta lõpus ja 1940. aasta alguses valdav enamik [[Eesti]] ja [[Läti]] [[baltisakslased|baltisakslastest]] ümber [[Kolmas Riik|Saksamaa]] poolt okupeeritud [[Poola]] aladele.
 
1941. aasta veebruarist märtsini toimus Saksamaa ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vahelise kokkuleppe alusel veel teine ümberasumislaine, ''[[Nachumsiedlung]]'' ('järelümberasumine').
12. rida:
28. septembril 1939, samal päeval, kui sõlmiti Eesti ja Nõukogude Liidu vaheline [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|vastastikuse abistamise pakt]], allkirjastati ka Saksamaa ja Nõukogude Liidu vaheline uus sõpruslepe, mille salaprotollidega jäi Nõukogude Liidu mõjusfääri ka Leedu. Nii langes ära vahepeal Saksa ametkondadest läbi käinud plaan asustada Eesti ja Läti sakslased Leedu aladele. Ühtlasi andis Nõukogude Liit selle lepinguga rohelise tule sakslaste ümberasustamisele.<ref name="kivimäe55" />
 
[[Saksa kultuuromavalitsus]]e president aastatel 1933-381933–1938 [[Wilhelm Wrangell]], kes enda sõnul puutus 1930. aastate teisel poolel ametikohustuste tõttu tihedalt kokku nn rahvussakslastega (saksa keeles ''Volksdeutsche'') tegelemiseks mõeldud asutustega, on kirjutanud, et mõni aeg enne sõja puhkemist ei olnud neis ringkondades mingit juttu sakslaste ümberasustamisest.<ref name="wrangell2299" /> Ka on teada, et Saksa riigi juht [[Adolf Hitler]] oli veel septembris 1939 olnud baltisakslaste saatuse suhtes võrdlemisi ükskõikne. Võimuladvikus toimunud läbirääkimiste tulemusena nõustunud ta kogu baltisaksa rahvusgrupi ümberasustamisega, juhul kui see on Nõukogude Liiduga kooskõlastatud.<ref name="kivimäe54" /> Kui otsuse tegemisel oli oluliseks teguriks Poola rahvastiku vahetamise eesmärk, siis on ka leitud, et Hitler soovis selle sammuga [[Jossif Stalin|Stalini]] usaldust võita.<ref name="tõlgendused" /> Wilhelm Wrangelli sõnul oli Stalini jaoks oluline Hitleri saksa rahvusgruppide kaitsmise ettekäändel teostatud ekspansionistliku idapoliitika taustal vabaneda Nõukogude mõjusfääri jäävatel aladel elanud sakslastest.<ref name="wrangell2303" />
 
===Ettevalmistused===
42. rida:
[[Olev Liivik]]u arvates on neid kahte tegurit enamasti vastandatud ning ühe või teise argumendi pooldamine on väljendanud pigem autori moraalset hinnangut ümberasumisele.<ref name="AHT41" /> Samas on ta ka välja toonud, et kuigi septembris 1939 veel baltisaksa rahvusgrupi seas märkimisväärset hirmu Nõukogude Liidu sissetungi ees ei olnud, siis alates ümberasustamise plaanide teatavakstegemisest oktoobri alguses hakati organiseerijate poolt sakslaste seas teadlikult paanikat õhutama. Paanika hajus aga kiiresti ja vähendas ühtlasi ka valmisolekut ümberasumiseks.<ref name="AHT4346" /> Hitleri kutsele järgnemise argumendi üle arutletes on ta nentinud, et esimesest ümberasumislainest jäi maha ka hulgaliselt natsiideoloogia pooldajaid.<ref name="AHT49" />
 
Üheks lahkumist soodustanud teguriks on peetud baltisakslaste senise ühiskondliku positsiooni kaotust pärast Eesti ja Läti iseseisvumist ning lootusetust tuleviku suhtes. Baltisakslaste varasemates mälestustes on kohati kutset ümber asuda tõlgendatud kui uuele missioonile asumist, seejuures nentides, et senine aastasadade pikkune missioon Baltikumis on lõppenud.<ref name="saagpakk42" /> Olev Liivik on oluliseks pidanud ka varasemat baltisaksa rahvusgrupi sõltumist Saksamaast ja tihedaid sidemeid viimasega. Ka ümberasujatele lubati märkimisväärseid majanduslikke ja sotsiaalseid hüvesid, mis võis samuti olla üks tegureid ümberasumise kasuks otsustamisel. Seejuures peab ta olulisemaks siiski pessimismi tuleviku suhtes kodumaale jäämisel, mis polnud seotud niivõrd kommunismihirmuga, vaid saksa vähemusrahvuse hääbumisega ning ka võimalusega, et mahajääjad heidetakse kogukonnast välja. Neid meeleolude levikule aitas kaasa nii Saksa riigi kui ka kohaliku baltisaksa eliidi tehtud propaganda.<ref name="AHT4952" />
 
==Järelmõjud==
100. rida:
 
===Artiklid===
*Lars Bosse. Vom Baltikum in den Reichsgau Wartheland. – Deutschbalten, Weimarer Republik und Drittes Reich. Band 1. Hrsg. Michael Garleff. Köln/Weimar/Viin, lk 297-387297–387.
*Jüri Kivimäe. Raske lahkumine. Baltisakslaste ümberasumine eestlaste rahvuslikus vaatevinklis. – Looming, nr 9, 1989, lk 1242-12501242–1250.
*Olev Liivik. Baltisakslaste ümberasumine Eestist 1939. aastal. Ümberasujate lahkumise motiivid. – Acta Historica Tallinnensia, nr 17(1), 2011, lk 37−54.
*Olev Liivik. Baltisakslaste ümberasumine (1939−1940) eestlaste mälestuskirjanduses. – Eesti Ajalooarhiivi toimetised = Acta et commentationes Archivi Historici Estoniae, 19(26), 2012, lk 329−348.
*Luule Rand. Resettlement of the German Minority from Estonia in 1939-1941. – Estonia 1940-1945. Reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity. Koost Toomas Hiio, Meelis Maripuu jt. Tallinn 2006, lk 33-4333–43.
*Maris Saagpakk. Umsiedlung baltisaksa mälestuskirjanduses. – Tuna, nr 4, 2007, lk 38−51.
*Hans-Erich Volkmann. Zur Ansiedlung der Deutschbalten im "Warthegau". – Zeitschrift für Ostforschung, nr 30, 1981, lk 527-558527–558.
*Wilhelm Wrangell. Eesti sakslaste ümberasumise eellugu. – Akadeemia, nr 11, 2003, lk 2291–2323.
 
==Välislingid==
{{commonskat|Resettlement of Baltic Germans in Poland}}
*[http://www.ikgn.de/cms/index.php/uebersetzte-geschichte/beitraege/umsiedlung-der-deutschbalten Umsiedlung der Deutschbalten aus Estland und Lettland 1939‒1941] Nordost-Institut.
*[http://www.estonica.org/et/Umsiedlung/ Umsiedlung] Estonicas.
*Peeter Järvelaid. [http://www.parnupostimees.ee/?id=328501 Lastenausgleicharchiv Bayreuthis ja Eesti 20. sajandi lugu], [[Pärnu Postimees]], 19. oktoober 2010.
 
[[Kategooria:Eesti Vabariik 1918-1940]]