Redaktsioon: 27. aprill 2017, kell 12:38 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P parandasin skripti abil kriipsud ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 8. veebruar 2018, kell 01:27 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 802 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
17. rida: ===Tõestatud isikusamasus füüsilises keskkonnas=== Tänapäeval on peamiseks isiku samasuse kontrollimiseks lahenduseks isiku võrdlemine tema esitatud [[Isikut tõendav dokument\|isikut tõendava dokumendiga]] või andmetega vastavast andmekogust. Reaalset tuvastavad isikusamasuse vastavust riikides reeglina ainult üksikud pädevad asutused. ~~Enamus~~Suurem osa igapäevasuhtlusest toimub mitte isikusamasuse tuvastamise (ehk [[Isiku tuvastamine\|isikutuvastuse]]) kaudu, vaid lihtsama protsessiga – tuvastaja poolt välja antud dokumentide ja isiku omavahelise võrdlemisega (ehk [[Isikusamasuse kontrollimine\|isikusamasuse kontrollimisega]]). Siiski on igapäevases kõnepruugis ja protsessides tõsiseks probleemiks suutmatus eristada isikusamasuse tuvastamist ja kontrollimist. Tavaliselt mõistetakse isikutuvastuse ja isikusamasuse kontrolli all protsessi, mille käigus veendutakse, et isik on õigustatud saama juurdepääsu mingile tarbimishüvele. Teostatakse kas füüsiliste identiteedi kandjate (nt isikut tõendavate ja muude dokumentide – näiteks ~~juhiload~~juhiluba, õpilaspilet, töötõend vms) või muude [[Juurdepääsuõigusi tõendav meetod\|juurdepääsuõigusi tõendavate meetodite]] abil. ===Isiku tahteavalduse kinnitamine füüsilises keskkonnas=== 30. rida: Riigipoolse garantiiga füüsilise identiteedi kandjad [https://www.riigiteataja.ee/akt/13276890 Isikut tõendavate dokumentide seaduse] §2 lg1 ja lg 2 tähenduses on riigiasutuse poolt väljaantud isikut tõendavad dokumendid nagu [[isikutunnistus]], Eesti kodaniku [[pass]], diplomaatiline pass, meremehe teenistusraamat, välismaalase pass, ajutine reisidokument, pagulase reisidokument, meresõidutunnistus, tagasipöördumistunnistus ja tagasipöördumise luba. Paljud ülejäänud teisesed identiteedi kandjad nagu juhiload, (üli-) õpilaspiletid, kliendi- ja raamatukogukaardid, jmt väljastatakse ~~eelpool~~eespool nimetatud riigipoolse garantiiga füüsilise identiteedi kandjate alusel, ent ~~sellisel~~sel juhul on tegemist riigipoolse garantiita füüsilise identiteedi kandjatega. ==Digitaalne identiteet== Digitaalne identiteet on identiteedi alamkategooria, mida kasutatakse elektroonilistes keskkondades (Internet või asutuste sisevõrgud) ehk digitaalne identiteet on objekti identiteet digitaalses keskkonnas. Objektideks digitaalses keskkonnas võivad olla nii inimesed kui ka mitteinimesed (''non-human actors''). Digitaalses keskkonnas on objekti ainuomaste tunnuste hulk võrreldes füüsilise keskkonnaga oluliselt piiratum: puudub võimalus vahetult kontrollida erinevaid unikaalseid tunnuseid, mis on tavaliselt isikuid eristavad (nägu, hääl, kõnemaneeri, kõnnakut, lõhna jms). Digitaalsetes keskkondades on levinud sarnaselt ~~füüsilisele~~füüsilise ~~keskkonnale~~keskkonnaga erineva tõeväärtusega identiteedid: nii väitelised digitaalsed identiteedid kui ka tõestatud isikusamasus. Omaette alamliigina võib sotsiaalse identiteedi mõistest tulenevalt tuua välja ka virtuaalmaailmades loodud teisesed identiteedid, mida kasutatakse arvutimängudes jt [[virtuaalreaalsus\|virtuaalreaalsustes]] ning kutsutakse ka avatariks. Sellised identiteedid ei pretendeerigi otsesele isikusamasusele, vaid on osa fantaasiamaailmast. Samas on sotsiaalses mõttes siiski tegemist identiteediga ka väljapool virtuaalset maailma, sest sageli väljuvad tegevused ja kontaktid virtuaalmaailma raamest ning toimuvad otsekontaktid ja vahetu inimlik sotsiaalne lävimine sama grupikuuluvusega inimeste vahel. Üldjuhul käsitletakse digitaalse identiteedi mõistet seoses isikusamasuse tagamisega digitaalses keskkonnas. Digitaalne identiteet ja isikusamasuse tagamine on tihedalt seotud seotud mõistega [[autentimine]]. Autentimise raames veendutakse isiku vastavuses tema identiteedile (s.t et digitaalses keskkonnas tegutsev isik on tõesti see, kes ta väidab ennast olevat). 51. rida: Toimingutes siduvate digitaalsete jälgede saamiseks ning nende vääramise vältimiseks on digitaalsete isikusamasuste kontrolli ja isikute tahte elektrooniliste kinnituste kaitseks rakendatud mitmeid [[krüpteerimine\|krüpteerimise]] ja turvatehnoloogiaid. Seetõttu on digitaalse identiteedi teema väga tihedalt seotud [[avaliku võtme taristu]], digitaalsete dokumentide ja [[sertifitseerimine\|sertifitseerimise]] temaatikatega. Digitaalsete kandjate väljastamise arvukuse, pikaajaliselt rakendatud avaliku võtme taristu kogemuste (alates aastast 2002), laiaulatusliku digitaalse [[isikusamasuse kontrollimine\|isikusamasuse kontrolli]] ja selle erinevates teenustes rakendamise tõttu (nii riigi kui ka erasektori poolt) on Eesti maailmas kogu digitaalse identiteedi ~~teemaatika~~temaatika tunnustatud eestvedaja. ===Isiku tahte kinnitamine (allkirjastamine) digitaalses keskkonnas===

Isikusamasus: erinevus redaktsioonide vahel