Filmi mõisteid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
''Siin on alfabeetiliselt loetletud [[film]]i ja [[filmikunst]]i mõisteid.''
{{Vikinda|kuu=veebruar|aasta=2018}} {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=veebruar}}
 
{{tähed}}
 
43. rida:
* faabula – filmi aluseks olevate sündmuste ja tegevuste ajalis-põhjuslik järgnevus.
* fabulaarne montaaž – filmi faabulaga põhjendatud loogiline montaaž.
* ''fake-documentary'' (sama mis ''faked dokumentary'', ''fake''-dokk) – dokumentaal- ja mängufilmi segažanr; lavastuslik film, fiktsioon, mis imiteerib dokumentalistikat.
* [[film]]
* filmikeel – filmile iseloomulik märgisüsteem, millega kaasnevad filmikunsti väljendusvõimalused; hõlmab filmi pildi ja heli, ruumi ja aja kujutamist ja organiseerimist.
56. rida:
* fookus (sama mis teravus) – fookusse võtma, fookuses hoidma (fookuses olema / fookusest väljas olema)
* gangsterifilm – ameerika mängufilmižanr; filmi keskmes on kriminaalne tegelane (sageli reaalne isik), ta võitlus kohtu- ja politseivõimuga.
* grimm (sama mis jumestus, ''make-up'') – näitleja näojumestus, näoteisendus; see võib olla rollist sõltuvalt väga erinev: neutraalne, ajalooline, fantaasia-, karaktergrimm jne.
* hakitud montaaž – kiire, katkendlik montaažistiil.
* harrastusfilm (sama mis amatöörfilm) – asjaarmastajate tehtud film.
64. rida:
* helimontaaž (sama mis heli montaaž, helilindi montaaž) – heli monteerimine; kõne, muusika ja taustade sobitamine monteeritud filmilindiga.
* helindamine – flmile heli loomine: helimontaaž, järelsünkroonimine, kokkusalvestus.
* helirida (sama mis ''soundtrack'', {heliriba}) – filmiteose heli; filmi heli kokkusalvestis; ka valik filmimuusikat, mida kassettidel või CD-del tarbekaubana turustatakse.
* helitaust (sama mis taustaheli, taust, taustamüra, taustahääl, mürad) – lisahelid, mis ilmestavad filmis kujutatud keskkonda; filmi helitaustad võivad olla nii sünkroonsed kui mittesünkroonsed, nii filmivõttel kui muul ajal lindistatud.
* interjöör – sisevõttepaik; võttepaviljon või muu sobiv ruum.
76. rida:
* kaadrisisene montaaž – keerulise misanstseeniga kaader.
* kaadrisügavus (sama mis kaadri sügavus, kaadrisisene perspektiiv) – kaadri ruumilisus; iseloomustab ruumi sügavusse lahendatud misanstseeni ja selle kajastust filmis.
* kaadritagune (hääl) (sama mis kaadriväline (hääl), ''voice over'') – filmi kommenteeriv või jutustav, helindamise käigus sisseloetud tekst: diktoritekst, kommentaar, jutustaja monoloog, tegelase sisehääl jms.
* kaadriväline (sama mis kaadrist väljas, kaadri taga) – tegevus, mis toimub võttekaadri piiridest ehk kadreeringust väljaspool ja mis seetõttu filmilindile (või muule kandjale) ei jäädvustu.
* kaamera liikumine – iga liigutus kaameraga, mis tekitab kujutise liikumise või muudab selle perspektiivi; nt panoraam-, relsivõte, peale- või ärasõit.
94. rida:
* kroonikafilm (sama mis kroonika, kinokroonika) – tõsielufilmi liik, päevasündmusi kujutav filmilõik või sellistest lõikudest kokku monteeritud film.
* [[Kulešovi efekt]]
* kunstfilm (sama mis ''art-movie'', ''art''-film, ''art-house'' film, ''arthouse''-film, {kunstfilm}) – selge kunstnikupositsiooni ja omanäolise käekirjaga film, vastandub meelelahutuslikele kommertsfilmidele.
* kunstifilm – kunstiteemaline dokumentaalfilm.
* kõne – tegelaste esitatud tekst filmis; ka diktoritekst.
107. rida:
* melodraama – mängufilmižarn; filmi põhitunnused on liialdatud tunded, põnev sündmustik, naispeaosaline, heade ja halbade tegelaste vastandus.
* misankaader – ühest võttekaadrist koosneva stseeni ruumiline ülesehitus.
* misanstseen (sama mis ''mise-en scène'') – stseeni või selle osa ruumiline ülesehitus; tegelaste paiknemine ja liikumine stseenis ning kaamera liikumine ja rakurss stseeni filmimisel.
* [[mittediegeetiline heli]]
* montaaž (sama mis järjestus) – kaadrite (helilõikude) mõtestatud järjestus.
113. rida:
* montaažiefekt – rõhutatud kaadrivahetus, mille tulemusena katkeb pildirea reaaluse illusioon; mis tahes tehniline nipp kaadrite ühenduskohal, nt sulamine, rullimine, hajumine musta.
* multiekraan, mitmeks jaotatud kaader – kaader, mille kujutis jaguneb kaheks või enamaks ekraaniväljaks, igal neist võib etenduda erineval ajal filmitud filmilõik; selline efekt luuakse video- või arvutimontaaži abil.
* must film (''film noir'', ''film noire'') – 1940. aastate mängufilmi stiil Prantsusmaal; vägivaldset, kriminaalset ja korrumpeerunud linnakeskkonda, alatuid ja neurootilisi tegelasi käsitlev film ('must film'), mille võttestiili iseloomustavad tugevad valguskontrastid, teravad varjud, kõle ümbrus.
* muusikal (sama mis muusikaline komöödia) – Ameerika mängufilmižanr; lüürilises võtmes filmi keskmes on laul ja tants, tegelaste unistused ja lootused, tavaliselt õnnelik lõpp.
* muusikasse monteerima – filmi muusika rütmi järgi monteerima.
119. rida:
* nukufilm – animafilmi alaliik; filmi tegelasteks on nukud.
* originaalstsenaarium (sama mis algupärane käsikiri) – stsenaarium, mis ei põhine varem loodud kirjandusteosel.
* õudusfilm (sama mis hirmufilm, ''horror'') – mängufilmižanr; filmis on põimunud reaalsus ja müstika, eesmärgiks on vaatajat samaaegselt hirmutada ja kütkestada.
* panoraam (sama mis panoraamkaader, panoraamvõte) – kaader, milles kaamera vaatepunkt liigub mööda telgjoont kas horisontaalselt (vasakult paremale või vastupidi) või vertikalselt (ülalt alla või vastupidi).
* paralleelmontaaž (sama mis paralleelne montaaž) – montaaživõte, mille puhul kaht süžeeliselt järjepidevat tegevust monteeritakse vaheldumisi.
130. rida:
* [[postmodernistlik film]]
* probleemfilm – dokumentaalfimižanr; film keskendub mõnele konkreetsele probleemile, iseloomulik žanritunnus on intervjuude ja kommentaaride suur osa.
* proloog (sama mis tiitrite-eelnetiitriteeelne proloog, tiitrite eelne lõik) – eellugu, sissejuhatav filmilõik, mis on tavaliselt enne filmi algustiitreid või koos nendega.
* propagandafilm – dokumentaalfilmi alaliik; film propageerib kindlat, tavaliselt poliitilist ideed eesmärgiga mõjutada vaataja arvamust; tunnusteks on reaalsete isikute sõnavõtud ja kroonikastiil.
* rekvisiit – filmi lavastuses kasutatav tarbeese.
166. rida:
* võtterakurss (sama mis rakurss) – kaamera suhestumine filmitava objektiga; nurk, mille all objekti filmitakse.
* [[õppefilm]] – tõsielufilmi alaliik; õppeotstarbeks loodud film, võib kasutada ka mängu- ja animafilmi elemente.
* [[ärasõit]] (sama mis {mahasõit}, {maha-''zoom''}, ''zoom-ouout''t) – suumi liik, filmitavast objektist kaugenemine.
 
==Välislingid==