Vikipeedia

Filmi mõisteid: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
PResümee puudub
3. rida:
{{tähed}}
 
* '''[[aegvõte]]''', ka '''aegluubis filmilõik''', '''rapiidis filmilõik''', '''rapiidvõte''': Filmimine– filmimine projitseerimissagedusest suurema sagedusega. Normaalsagedusega projitseerimisel filmitud sündmuse tempo aeglustub.
* [[A-film]]
* [[ajaloofilm]] (sama mis ajalooline film) -– Mängufilmižanrmängufilmižanr, ajalooteemaline film.
* [[algustiiter]] (sama mis avatiiter) -– Graafilinegraafiline tekst filmi alguses, sisaldab filmi pealkirja, vahel ka näitlejate ja autorite nimesid.
* [[ameerika plaan]] (sama mis {ameerikalik plaan}) -– Plaanisuurusplaanisuurus, kus inimest on kaadris kujutatud põlvedeni.
* [[animafilm]] (sama mis animatsioonfilm, animatsioonifilm, animatsioon, multiplikatsioonfilm, multifilm, multikas, {multianimatsioon}) -– Filmikunstifilmikunsti põhiliik; animatsioonitehnikas loodud film.
* [[animatsioon]] (sama mis multiplikatsioon) -– Animatsioonitehnikasanimatsioonitehnikas loodu.
* [[animatsioonitehnika]] (sama mis animatehnika, multivõttetehnika) – Kaadrikhaavalkaaderhaaval filmimine, mille käigus joonistatud või ruumiliste objektide liikumine jäädvustatakse järjestikuste faasidena.
* [[anime]] – Jaapani joonisfilm. Termin tähistab jaapani traditsioone ja kombestikku järgivat temaatilist ja stilistilist eripära Lääne joonisfilmiga võrreldes.
* [[antropoloogiafilm]] (sama mis antropoloogiline film, etnograafiline film, etnograafiafilm) – tõsielufilm; filmide eesmärgiks on jäädvustada ja edastada rahvaste materiaalset ja vaimset kultuuri ning olustikku võimalikult ehedalt.
* [[armastusfilm]] (sama mis armastuslugu) -– Mängufilmižanrmängufilmižanr, armastusteemaline film.
* arvutianimatsioon -– Arvutitehnoloogiaarvutitehnoloogia abil loodud animatsioon.
* assotsiatiivne film -– Filmilfilmil pole kindlat süžeed, episoodide järgnevuse aluseks on assotsiatiivsed kujutlused ja kujundid.
* assotsiatiivne montaaž (sama mis psühholoogiline montaaž) -– Montaažistiilmontaažistiil, mille puhul kaadreid ühendatakse assotsiatsioone ja kujundeid loovalt; vastand loogilisele ja fabulaarsele montaažile.
* audiovisuaalmeedium -– Heliheli ja pilti talletav ja reprodutseeriv vahend, nagu film, video, arvuti, side.
* audiovisuaalne -– Helilishelilis-pildiline, kuulmis- ja nägemismeele abil tajutav.
* autorifilm -– Selgeselge kunstnikupositsiooniga film; terminit kasutatakse kõikide filmižanrite puhul.
* autoritekst -– Diktoritekstidiktoriteksti liik, autoripositsioonilt loetud tekst, sageli mina-vormis ja filmi autori esitatud.
* cinéma vérité -– Dokumentaalfilmidokumentaalfilmi stiil, kus püütakse elu jäädvustada vahetult ja spontaanselt, ilma eelneva kontseptsiooni või stsenaariumita, portatiivse võttetehnika abil ning otseheliga. Prantsuse filminduses käibele tulnud termin ('kaamera tõde').
* debüütfilm (sama mis esikfilm, esmafilm) -– Konkreetsekonkreetse autori esimene film.
* dekoratsioon -– Võttepaigavõttepaiga kujundus või selle osad; mängufilmi töömahukad dekoratsioonid ehitatakse kunstniku ekskiiside järgi tavaliselt paviljoni.
* detailplaan (sama mis ülisuur plaan, {suur lähiplaan}) -– plaanisuurus, kus kaadri täidab kujutis konkreetse objekti detailist.
* dialoog (sama mis filmidialoog) -– Kahekahe või enama tegelase vaheline kõne; tavaliselt on enamik dialoogist filmis esitatud sünkroonse kõnena.
* [[diegees]] – filmimaailm, kolmemõõtmeline ruum, kus hargneb lugu, vaataja poolt loodav rekonstruktsioon, kus toimuvad sündmused, liiguvad tegelased. Filmi sisestatud kaadreid ja helisid eristatakse kui diegeetilisi – filmimaailma kuuluvaid – või mittediegeetilisi – filmimaailma mittekuuluvaid, sellele lisatud (nt taustamuusika).
* [[diegeetiline film]]
* [[diktoritekst]] -– Filmikommentaarfilmikommentaar, filmi helirea osa.
* direct cinema -– 1960. –1970. aastate Ameerika dokumentaalfilmi vahetu stiil, vaste cinéma vérité laadile Euroopas. Ehe ja spontaanne jäädvustamisstiil sai võimalikuks tänu valgusjõulise optikaga kergete käsikaamerate tootmisele.
* dogmafilm -– Manifestimanifesti Dogma 95 reeglite järgi tehtud film. Manifest deklareerib mängufilmi loomisel kasinust: filmida võib üksnes käsikaameraga 35 mm lindile, ilma lisavalgustuse ja -rekvisiitideta, kasutades mitteprofesionaalseidmitteprofessionaalseid näitlejaid, otseheli ja loomulikest allikatest tulevat muusikat.
* dokumentaalfilm (sama mis dokumentaal, dokfilm, dokk, tõsielufilm, tõsielulinateos) -– Tõsielufilmtõsielufilm kitsamas tähenduses; film, milles kunstiline kujund on loodud peamiselt dokumentaalkaadrite abil.
* draamafilm (sama mis draama) -– Mängufilmižanrmängufilmižanr; tõsise konflikti ja tugevate emotsioonidega mängufilm.
* dramaturgia (sama mis filmidramaturgia) -– Teoseteose ülesehitus, eelkõige selle sisu ja osade sihipärane valik ja paigutus, eesmärgiga pingestada lugu ning seeläbi aktiivselt juhtida vaataja emotsioone ja mõtlemist.
* dünaamiline kaader -– Liikuvatliikuvat objekti või sündmust jäädvustav kaader, mis on filmitud sujuvalt võttepunkti ja plaanisuurust muutva kaameraga.
* eepiline film -– Rahulikurahuliku tempo, lineaarse süžee ja paljude tegelastega mängufilm.
* ekraniseering (sama mis ekraaniversioon, linamugandus, filming) – Kirjandusteosekirjandusteose alusel loodud film.
* eksperimentaalfilm (sama mis avangardfilm, avangardifilm, avangardistlik film, avangardkinematograafia, underground-film) -– Eksperimenteeriveksperimenteeriv filmikunst; filmid ei järgi jutustavat süžeed ja traditsioonilist filmikeelt, vaid loovad kujundeid metafoorsetest, sümbolistlikest, sürrealislikestsürrealistlikest jms seostest lähtudes.
* ekspositsioon -– Sündmustikkusündmustikku sisse juhatav ja tegelasi tutvustav osa filmis.
* episood -– Filmifilmi kompositsiooni osa, terviklik tegevuslõik, kas üksiksündmus või osa mingist ulatuslikumast sündmuste seeriast; episood võib koosneda ühest või mitmest stseenist.
* esiplaan / tagaplaan -– Objektiobjekti paiknemine kaadriruumis
* faabula -– Filmifilmi aluseks olevate sündmuste ja tegevuste ajalis-põhjuslik järgnevus.
* fabulaarne montaaž -– Filmifilmi faabulaga põhjendatud loogiline montaaž.
* fake-documentary (sama mis faked dokumentary, fake-dokk) -– Dokumentaaldokumentaal- ja mängufilmi segažanr; lavastuslik film, fiktsioon, mis imiteerib dokumentalistikat.
* [[film]]
* filmikeel -– Filmilefilmile iseloomulik märgisüsteem, millega kaasnevad filmikunsti väljendusvõimalused; hõlmab filmi pildi ja heli, ruumi ja aja kujutamist ja organiseerimist.
* filmikujutis (sama mis filmipilt) -– Filmitudfilmitud objekti kujutis filmilindil.
* filmikunst (sama mis film, kinokunst, kinematograafia, kino) -– Kunstiliikkunstiliik, mis kasutab teose loomiseks tehnilisel (kinematograafia) teel saadud kujutist ja heli; kasutab nii eriomaseid kui ka teiste kunstiliikide väljendusvahendeid.
* filmimuusika -– Filmifilmi väljenduslikke koostisosi; sageli konkreetse filmi jaoks loodud muusika.
* filmistiil (sama mis kujutamisviis, laad, esitluslaad, stilistika) -– Filmikeelefilmikeele kunstiliste väljendusvahendite iseloomulik kasutusviis.
* filmistsenaarium, ka kinostsenaarium -– Filmikunstifilmikunsti väljendusvahendeid arvestav kirjandusliku stsenaariumi ümbertöötlus, kus on kirjas täpsed episoodid, dramaturgiline areng, tegelaste dialoog.
* filmitiiter (sama mis tiiter) -– Graafilinegraafiline tekst filmis; jaguneb algus-, lõpu-, vahe- ja subtiitriteks.
* filmižanr (sama mis žanr, {kino žanr}, filmiliik, filmitüüp, formaat) – Väljakujunenudväljakujunenud struktuuri ja sisutunnustega filmivorm; filmižanrid eristuvad liigi, teema, stiili, ülesehituse järgi.
* filmograafia -– Filmiloojafilmilooja (stsenarist, režissöör, näitleja jt) tööde põhiandmeid sisaldav kronoloogiline loend.
* fookus (sama mis teravus) -– Fookusessefookusse võtma, fookuses hoidma. (fookuses olema / fookusest väljas olema)
* gangsterifilm -– Ameerikaameerika mängufilmižanr; filmi keskmes on kriminaalne tegelane (sageli reaalne isik), ta võitlus kohtu- ja politseivõimuga.
* grimm (sama mis jumestus, make-up) -– Näitlejanäitleja näojumestus, näoteisendus; see võib olla rollist sõltuvalt väga erinev: neutraalne, ajalooline, fantaasia-, karaktergrimm jne.
* hakitud montaaž -– Kiirekiire, katkendlik montaažistiil.
* harrastusfilm (sama mis amatöörfilm) -– Asjaarmastajateasjaarmastajate tehtud film.
* heli (sama mis audio) -– Filmifilmi auditiivne osis.
* heliefekt -– Heliheli kokkusalvestusel tehniliste vahenditega loodud ebareaalne rõhuasetus helireas, nt heli kiiruse muutus, kaja, ebaloomulikult vali taustaheli.
* helifilm -– Helindatudhelindatud film; filmi heli võib olla magnetiline, optiline või digitaalne ja esineda kujutisega ühel kandjal või eraldi, kuid ta on lõplik ning kujutisega sünkroonne. Esimene helifilm oli muusikafilm „Don Juan” (1926).
* helimontaaž (sama mis heli montaaž, helilindi montaaž) -– Heliheli monteerimine; kõne, muusika ja taustade sobitamine monteeritud filmilindiga.
* helindamine -– Filmileflmile heli loomine: helimontaaž, järelsünkroonimine, kokkusalvestus.
* helirida (sama mis soundtrack, {heliriba}) -– Filmiteosefilmiteose heli; filmi heli kokkusalvestis; ka valik filmimuusikat, mida kassettidel või CD-del tarbekaubana turustatakse.
* helitaust (sama mis taustaheli, taust, taustamüra, taustahääl, mürad) -– Lisahelidlisahelid, mis ilmestavad filmis kujutatud keskkonda; filmi helitaustad võivad olla nii sünkroonsed kui mittesünkroonsed, nii filmivõttel kui muul ajal lindistatud.
* interjöör -– Sisevõttepaiksisevõttepaik; võttepaviljon või muu sobiv ruum.
* joonisfilm (sama mis joonisanimatsioon) -– Animafilmianimafilmi alaliik; filmi tegelased on joonistatud.
* juhtkaader (sama mis aadressplaan, {põhiplaan}, master shot, parem aadresskaader) -– Stseenistseeni keskkonda avav kaader.
* jutustaja -– Reaalnereaalne või kujutletav isik, kelle jutustusena filmilugu esitatakse. Jutustaja võib olla konkreetne tegelane filmis, kaadritagune kommentaator või tinglik sündmuste jälgija, kelle pilk samastub kaamera objektiiviga.
* kaader (sama mis filmikaader, montaažikaader) -– Filmiteosefilmiteose struktuuri väikseim üksus, ühe katkematu filmimise tulemusena saadud ja montaažilõigetega piiratud filmilõik, millel kujutatu kulgeb ühest vaatepunktist jälgitud pideva tegevusena.
* kaadrik (sama mis kaadri(pilt), üksikkaader, kaader) -– Üksiküksik fotokujutis filmilindil, mille mõõtmed määrab filmikaamera pildiaken, ja selle analoog videolindil; ühe sekundi pikkune filmilõik koosneb 24 kaadrikust (videolõik 25 kaadrikust).
* kaadrikompositsioon (sama mis kompositsioon) -– Kaadrikaadri vormiline ja ruumiline ülesehitus.
* kaadrisisene (sama mis kaadris) -– Kaadrikaadri piirides toimuv.
* kaadrisisene montaaž -– Keerulisekeerulise misanstseeniga kaader.
* kaadrisügavus (sama mis kaadri sügavus, kaadrisisene perspektiiv) – Kaadrikaadri ruumilisus; iseloomustab ruumi sügavusse lahendatud misanstseeni ja selle kajastust filmis.
* kaadritagune (hääl) (sama mis kaadriväline (hääl), voice over) – Filmifilmi kommenteeriv või jutustav, helindamise käigus sisseloetud tekst: diktoritekst, kommentaar, jutustaja monoloog, tegelase sisehääl jms.
* kaadriväline (sama mis kaadrist väljas, kaadri taga) -– Tegevustegevus, mis toimub võttekaadri piiridest ehk kadreeringust väljaspool ja mis seetõttu filmilindile (või muule kandjale) ei jäädvustu.
* kaamera liikumine -– Igaiga liigutus kaameraga, mis tekitab kujutise liikumise või muudab selle perspektiivi; nt panoraam-, relsivõte, peale- või ärasõit.
* kaamera liikumine (sama mis ''travelling'') -– Tegevusttegevust jälgiv, vabalt kaamera võttenurka ja sujuvalt kaadris plaanisuurust muutev võttestiil. Terminit kasutatakse tavaliselt käsikaameraga filmitu iseloomustamiseks.
* kadreering -– Kaadrikaadri piiride, plaanisuuruse ja rakursi valik.
* käsikaamera -– Kergekerge kaamera, millega saab filmida käest, ilma statiivita.
* kauge plaan (sama mis {suur üldplaan}, parem kaugplaan) -– Plaanisuurusplaanisuurus, kus konkreetne objekt on kujutisel väga väike, kaadri täidab keskkond, maastik; kasutatakse sageli episoodi või stseeni aadressplaanina.
* keskplaan -– Plaanisuurusplaanisuurus, kus konkreetse objekti kujutis täidab vähemalt pool kaadrist, inimest on kujutatud vööni.
* kesksuur plaan -– Plaanisuurusplaanisuurus, kus inimest kujutatakse õlgadeni.
* kiirluup ehk kiirendus -– Normaalsestnormaalsest väiksema kiirusega (sagedusega) filmimise tulemusel saadud filmilõik; normaalkiirusega (sagedusega) prjojitseerimisel kiireneb aeglustatult filmitud sündmuse tempo.
* kinematograafia, ka filmimaailm, filmindus, filmiasjandus, kinomasinavärk, kinokontekst -– Kõikkõik filmidega seotu, eelkõige filmitootmise asjaajamis- ja majandusala.
* komöödiafilm (sama mis komöödia, filmikomöödia) -– Mängufilmižanrmängufilmižanr; sõltuvalt koomika laadist või karakterist eristatakse mitmeid alaliike; filmi põhitunnusteks on koomilised situatsioonid, veidrikest peategelased, huumor ja nali.
* kompositsioon (sama mis filmikompositsioon, ülesehitus) -– Teoseteose koostisosade süsteem, nende seostatus tervikuks; eelkõige filmi vormiline ja ruumiline ülesehitus, kuid sageli hõlmab ka dramaturgia.
* kostüüm -– Näitlejanäitleja rollikohane riietus.
* kostüümidraama -– Mängufilmižanrmängufilmižanr; film kajastab konkreetset ajalooperioodi, interjöörides ja tegelaste rõivastuses on taotletud autentsust.
* kriminaalfilm (sama mis dedektiivfilmdetektiivfilm, krimifilm) -– Mängufilmižanrmängufilmižanr; film kuriteo avastuskäigust.
* kroonikafilm (sama mis kroonika, kinokroonika) -– Tõsielufilmitõsielufilmi liik, päevasündmusi kujutav filmilõik või sellistest lõikudest kokku monteeritud film.
* [[Kulešovi efekt]]
* kunstfilm (sama mis art-movie, art-film, art-house film, arthouse-film, {kunstfilm}) -– Selgeselge kunstnikupositsiooni ja omanäolise käekirjaga film, vastandub meelelahutuslikele kommertsfilmidele.
* kunstifilm -– Kunstiteemalinekunstiteemaline dokumentaalfilm.
* kõne -– Tegelastetegelaste esitatud tekst filmis; ka diktoritekst.
* liikuv kaamera -– Võttestiilvõttestiil, kus operaator vahetab sageli võttepunkti, rakurssi, plaanisuurust, panoraamib, suumib jne.
* loodusfilm -– Dokumentaalfilmidokumentaalfilmi alaliik, filmi aineks on ehe loodus.
* lõpuepisood (sama mis lõppepisood) -– Viimaneviimane episood.
* lõpustseen (sama mis lõppstseen) -– Viimaneviimane stseen.
* lugu (sama mis filmilugu, narratiiv, stoori, ''story'') -– Filmifilmi sündmustik ja tegevustik üldiselt, narratiivi alusmaterjal; kattub mõnes käsitluses osaliselt termini faabula sisuga.
* maanteefilm (sama mis ''road-movie'', ''road movie'') -– Mängufilmižanrmängufilmižanr; lineaarselt kulgeva filmi tegevus toimub auto- või mootorrattarännakul ja päädib sihtmärki jõudmisega, tegelasteks seiklev sõidukijuht koos kaaslastega, iseloomulikuks stiilitunnuseks on sõidult filmitud maantee ja maastikud.
* mängufilm (sama mis kunstiline film) -– Filmifilmi põhiliik; mängufilm on lavastatud film, mis põhineb kirjanduslikul stsenaariumil ja näitlejate mängul.
* märulifilm (sama mis mürglifilm, ''action''-film, ''action'') -– Mängufilmižanrmängufilmižanr; kiire rütmi ja tempoga film, kus on konflikt kahe vastaspoole vahel, palju seiklusi, põnevust, tagaajamisstseene, trikkvõtteid.
* melodraama -– Mängufilmižarnmängufilmižarn; filmi põhitunnused on liialdatud tunded, põnev sündmustik, naispeaosaline, heade ja halbade tegelaste vastandus.
* misankaader -– Ühestühest võttekaadrist koosneva stseeni ruumiline ülesehitus.
* misanstseen (sama mis mise-en scène) -– Stseenistseeni või selle osa ruumiline ülesehitus; tegelaste paiknemine ja liikumine stseenis ning kaamera liikumine ja rakurss stseeni filmimisel.
* [[mittediegeetiline heli]]
* montaaž (sama mis järjestus) -– Kaadritekaadrite (helilõikude) mõtestatud järjestus.
* montaažfilm -– Filmfilm on kokku monteeritud teistest filmidest ja kroonikast pärit lõikudest ning ümberfilmitud fotodest.
* montaažiefekt -– Rõhutatudrõhutatud kaadrivahetus, mille tulemusena katkeb pildirea reaaluse illusioon; mis tahes tehniline nipp kaadrite ühenduskohal, nt sulamine, rullimine, hajumine musta.
* multiekraan, mitmeks jaotatud kaader -– Kaaderkaader, mille kujutis jaguneb kaheks või enamaks ekraaniväljaks, igal neist võib etenduda erineval ajal filmitud filmilõik; selline efekt luuakse video- või arvutimontaaži abil.
* must film (film noir, film noire) -– 1940. aastate mängufilmi stiil Prantsusmaal; vägivaldset, kriminaalset ja korrumpeerunud linnakeskkonda, alatuid ja neurootilisi tegelasi käsitlev film ('must film'), mille võttestiili iseloomustavad tugevad valguskontrastid, teravad varjud, kõle ümbrus.
* muusikal (sama mis muusikaline komöödia) -– Ameerika mängufilmižanr; lüürilises võtmes filmi keskmes on laul ja tants, tegelaste unistused ja lootused, tavaliselt õnnelik lõpp.
* muusikasse monteerima -– Filmifilmi muusika rütmi järgi monteerima.
* narratiiv -– Teosesteoses jutustatud lugu; oluline on vaatajas jutustamise illusiooni tekitamine läbi tajutava vaatepunkti, millest filmi lugu esitatakse. Mõnes käsitluses samastatakse süžeega.
* nukufilm -– Animafilmianimafilmi alaliik; filmi tegelasteks on nukud.
* originaalstsenaarium (sama mis algupärane käsikiri) -– Stsenaariumstsenaarium, mis ei põhine varem loodud kirjandusteosel.
* õudusfilm (sama mis hirmufilm, horror) -– Mängufilmižanrmängufilmižanr; filmis on põimunud reaalsus ja müstika, eesmärgiks on vaatajat samaaegselt hirmutada ja kütkestada.
* panoraam (sama mis panoraamkaader, panoraamvõte) -– Kaaderkaader, milles kaamera vaatepunkt liigub mööda telgjoont kas horisontaalselt (vasakult paremale või vastupidi) või vertikalselt (ülalt alla või vastupidi).
* paralleelmontaaž (sama mis paralleelne montaaž) -– Montaaživõtemontaaživõte, mille puhul kaht süžeeliselt järjepidevat tegevust monteeritakse vaheldumisi.
* pealesõit (sama mis peale-''zoom'') -– Zoom’isuumi liik, filmitavale objektile lähenemine.
* pildiefekt (sama mis pildiline efekt, visuaalefekt, visuaalne efekt) -– Illusoorseteillusoorsete ja tehislike elementide lisamine filmi kujutisele mitmesuguste tehniliste võtete abil.
* plaan -– Kaadriskaadris kujutatud objekti mastaapi iseloomustav termin.
* plaanisuurus – Plaanisuurusedplaanisuurused on kaug-, üld-, ameerika- kesk-, lähikesk-, suur- ja detailplaan; jaotuse kokkuleppeliseks aluseks on inimese kujutise kadreering.
* põnevusfilm (sama mis põnevik, põnevuslugu, ''thriller'', {thriller}) -– Mängufilmižanrmängufilmižanr; filmis luuakse pinge põnevat sündmustikku ja tegelaste psüühilisi üleelamisi kujutades; sageli esitatakse sündmusi ohvri või kurjategija pilgu läbi.
* portreefilm (sama mis filmiportree, portreteering) -– Dokumentaalfilmižanrdokumentaalfilmižanr; filmi keskmes on konkreetne isik.
* [[postmodernistlik film]]
* probleemfilm -– Dokumentaalfimižanrdokumentaalfimižanr; film keskendub mõnele konkreetsele probleemile, iseloomulik žanritunnus on intervjuude ja kommentaaride suur osa.
* proloog (sama mis tiitrite-eelne proloog, tiitrite eelne lõik) -– Eellugueellugu, sissejuhatav filmilõik, mis on tavaliselt enne filmi algustiitreid või koos nendega.
* propagandafilm -– Dokumentaalfilmidokumentaalfilmi alaliik; film propageerib kindlat, tavaliselt poliitilist ideed eesmärgiga mõjutada vaataja arvamust; tunnusteks on reaalsete isikute sõnavõtud ja kroonikastiil.
* rekvisiit -– Filmifilmi lavastuses kasutatav tarbeese.
* ringvaade (sama mis ringvaatefilm, kinožurnaal) -– Tõsielufilmitõsielufilmi liik, koosneb mitmest iseseisva süžeega kroonikalõigust, nn ringvaatepalast.
* rütm -– Filmifilmi(stseeni) kõiki elemente ja väljendusvahendeid hõlmav ajalise ja ruumilise liikumise korrastatud vaheldumine.
* seiklusfilm -– Mängufilmižanrmängufilmižanr; filmi keskmes on põnevad situatsioonid ja seiklused, reisid, ekspeditsioonid, vallutused; stiilitunnusteks romantiline alatoon, palju looduskaadreid.
* sõltumatu film (sama mis ''independent''-film, ''indie''-film) -– Ilmailma suurstuudio finantseeringu ja nõueteta loodud film; vastandub mainstream-filmile.
* staatiline kaader -– Liikumatutliikumatut objekti jäädvustav kaader, mis on filmitud paigalseisva kaameraga võttepunkti ja plaanisuurust muutmata.
* staatiline kaamera (sama mis seisev kaamera, liikumatu rakurss) – Ühestühest võttepunktist liikumatu kaameraga filmimine.
* statiivkaamera -– Kaamerakaamera, mida kasutatakse ainult statiiviga, tavaliselt suur vahetatava optikaga sünkroonkaamera.
* stoppkaader -– Kaaderkaader, milles tegevus on seiskunud, see efekt tekib ühe kaadriku pideva kordamise tulemusel.
* struktuur (sama mis filmistruktuur) -– Teoseteose ülesehitus kõige üldisemas mõttes, süsteemi elementide korrastatud kogum.
* stseen -– Filmifilmi kompositsiooni osa, millele on iseloomulik aja- ja koha- ja tegevuse ühtsus; võib koosneda misanstseenidest.
* stsenaarium (sama mis filmistsenaarium, käsikiri, filmikäsikiri, skript, ''screenplay'') -– Filmifilmi üksikasjalik kirjalik kavand, mis sisaldab tulevase filmi dramaturgiat ja tegelaskonda; mängufilmile kirjutatakse kolm stsenaariumivarianti: kirjanduslik, filmija režiistsenaarium, dokumentaalfilmil on tavaliselt ideekavand ja stsenaarium
* subjektiivne plaan -– Võttestiilvõttestiil, kus kaamera võttepunktid ühituvadühtivad tegelaste vaatepunktidega.
* subtiiter -– Selgitavaselgitava tekstiga tiiter filmi ekraanikujutise allosas, nt esineja nime, ametikohta jms või dialoogi tõlget vahendav kiri.
* suurplaan (sama mis suur plaan, lähiplaan, lähivõte) -– Plaanisuurusplaanisuurus, kus kaadris kujutatud konkreetne objekt täidab enamiku kaadrist, inimesest on näha pea ja kael.
* süžee (sama mis filmisüžee) -– Teoseksteoseks arendatud faabula, filmi aluseks olevate sündmuste ja tegevuste kulgemise järjekord.
* süžeepööre (sama mis süžeekäänak) -– Järskjärsk muutus filmi sündmustiku kulus.
* tagasivaade (sama mis tagasihüpe, retrospektiiv, ''flashback'') -– Süžeepööresüžeepööre ajas, stseen või kaader minevikust.
* teema -– Teostteost läbiv juhtmõte, millele on allutatud sündmustik, karakterid, esitusviis.
* tonaalsus (sama mis toon) -– Ühestühest põhitoonist lähtuv värvikäsitlus, muljet loova värvi küllastatus kujutisel.
* tõsielufilm (sama mis dokumentalistika, filmidokumentalistika, kinodokumentalistika, dokumentaalkinematograafia) -– Filmikunstifilmikunsti põhiliik; tõsielusündmusi kajastav film, milles on kasutatud peamiselt reaalsituatsioonis filmitud autentset materjali.
* üldplaan (sama mis üldine plaan) -– Plaanisuurusplaanisuurus, mis näitab objekti keskkonnas, inimest on kaadris kujutatud täispikkuses.
* üleõlaplaan (sama mis üleõlavõte) -– Dialoogistseenidialoogistseeni kaader, mis on filmitud nagu ühe tegelase silmade läbi, tema selja tagant, nii et kaadrisse jääb ta õlg ja suurplaanis vastaskõneleja.
* ulmefilm -– Mängufilmižanrmängufilmižanr; ebareaalse tegelaskonna ja sündmustikuga film.
* uurimusfilm (sama mis teadusfilm, teaduslik film, teaduslik uurimusfilm) -– Tõsielufilmitõsielufilmi alaliik, eesmärgiks kinematograafia vahendeid kasutades jäädvustada teaduseksperiment või -katse.
* väärtfilm (sama mis kvaliteetfilm) -– Kunstiliseltkunstiliselt õnnestunud, filmiloo seisukohast oluline teos.
* vaatepunkt – Kaamerakaamera võttepunkt, kust filmiti, muutub filmis vaatepunktiks. Terminit kasutatakse eriti nn tegelase pilgu läbi filmitud kaadri või stseeni kirjeldamisel.
* vahetiiter -– Filmikaadritefilmikaadrite vahele monteeritud tiitrid, nt vahepealkirjad; tummfilmis asendasid vahetiitrid dialoogi.
* varjatud kaamera (sama mis peidetud kaamera) -– Maskeeritudmaskeeritud kaamera, millega filmitakse salaja, subjektide teadmata, eesmärgiga saada ehe jäädvustus.
* vestern (sama mis ''western'') -– Mängufilmižanrmängufilmižanr; filmi tegevus toimub 19. sajsajandi lõpu Ameerikas, keskmes on konflikt seadusliku võimu ja karmides tingimustes elavate inimeste moraali vahel; iseloomulikud on tulistamisstseenid, kiired hobused, rongiröövid, rasked loodustingimused, armastuslugu.
* võttepaik (sama mis võttekoht, võttekeskkond) -– Kohtkoht, kus filmivõte toimub; neutraalsem termin kui võtteplats.
* võttepunkt -– Kaamerakaamera asukoht filmimisel; võttepunkti iseloomustavad kaugus objektist, kõrgus ja võttesuund.
* võtterakurss (sama mis rakurss) -– Kaamerakaamera suhestumine filmitava objektiga; nurk, mille all objekti filmitakse.
* [[õppefilm]] -– Tõsielufilmitõsielufilmi alaliik; õppeotstarbeks loodud film, võib kasutada ka mängu- ja animafilmi elemente.
* [[ärasõit]] (sama mis {mahasõit}, {maha-''zoom''}, ''zoom-outou''t) -– Zoom’isuumi liik, filmitavast objektist kaugenemine.
 
==Välislingid==
* [http://cect.ut.ee/tegevus/visuaalkultuur/filmim6isted.pdf FILMIMÕISTEDFilmimõisted]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Filmi_mõisteid"