Ava peamenüü

Muudatused

Erinevalt aktimaalide tavapärasest ilustatusest, presenteerib Manet vaatajale kohati tavatut tegelikkust: ta avab vaatajale sõna otseses mõttes ukse ühe noore prostituudi tuppa. Jah, nimelt ei kujutata maalil mõnda rikka aadliku naist või piltilusat tantsijannat, vaid hoopis [[Prostituut|prostituuti]]. Prostitutsioon oli [[Pariis|Pariisis]] 1860ndatel aastatel massiliselt levinud. Tegemist oli kui avaliku saladusega – kõik olid teadlikud, kuid sellest ei räägitud. Seda maali esitleti Pariisi Salongis [[1865]] ja see tekitas üldsuses suurt pahameelt. Antonin Prousti sõnul takistasid üksnes näituse administratsiooni ettevaatusabinõud pahaseid vaatajaid maali lõhki rebimast. Kuid paljud noorema põlvkonna kunstnikud kiitsid seda maali, näiteks [[Gustave Courbet]], [[Paul Cézanne]], [[Claude Monet]] ja hiljem [[Paul Gauguin]].
 
Mis muudab selle maali niivõrd pilkupüüdvaks, on eelkõige see, et vaatajal ei ole võimalik ennast kujutatavast distantseerida või vaadata seda väljaspoolt. Kui [[Tizian|Tiziani]] Venuse puhul on ilmselgelt märgata, et ta ''poseerib'' kunstnikule oma ''alastust'', olles kergelt alistuv, kuid siiski kutsuv, siis Manet tütarlaps ongi lihtsalt ''alasti'', vaadates jultunud pilguga vaatajale otsa. Just selle pilguga antaksegi vaatlejale teada, et ta ei ole enam lihtsalt pealtvaataja, nagu [[Tizian|Tiziani]] modelliga, vaid hoopis klient, kes on sisenenud neiu tuppa, et saada intiimteenust. Lisaks erinevalt [[Tizian|Tiziani]] ja [[Sandro Botticelli|Botticelli]] Venustest, kes varjavad oma suguelundeid õrnalt käega, hoiab Manet naine sellest väljakutsuvalt kinni, rõhutamaks, et ta lubab ennast kliendile üksnes siis, kui ta on maksnud.
 
==Küps looming==