Erinevus lehekülje "Ränne" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 130 baiti ,  3 aasta eest
P
resümee puudub
P (väljaspoole → väljapoole)
P
Varases ajaloos oli ränne eelkõige seotud [[nomaad]]idega, kelle ränne põhjustas tihti tõsiseid konflikte [[pärismaalased|pärismaiste]] rahvastega, mis võis sundida põliselanikke kas lahkuma või assimileeruma. Tänapäeval on säilinud vaid vähesed nomaadi hõimud, kes siiani oma traditsioonilist eluviisi peavad. Migratsioon tänases mõistes võib-olla ühe [[regioon]]i, [[riik|riigi]] või piiriülene ning vabatahtlik või sunniviisiline, orjakaubandus või [[küüditamine]]. Inimesed, kes rändavad teatud alale sisse, on [[immigratsioon|immigrandid]] ja neid, kes mingilt alalt lahkuvad, nimetatakse [[emigratsioon|emigrantideks]], ehk väljarändajateks. Väikeseid rahvahulki, kes rändavad asustamata või väheasustatud maa-alale, nimetatakse asunikeks või kolonistideks. Migratsiooni ja [[kolonialism]]i poolt tõrjutud rahvastikku nimetatakse [[pagulane|pagulasteks]].
 
Ränne jaguneb laias laastus kaheks erinevaks liigiks: '''siseränne'''siserändeks (riigisisene) ja '''välisränne'''välisrändeks (riikidevaheline). Lisaks sellele võib rännet jaotada tema põhjuse alusel veel:järgi '''vabatahtlikuks''' ja '''sundrändeks'''.
 
'''Siseränne:'''
==Definitsioon==
 
Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni andmetel ühtegi universaalset ja ühest definitsiooni sõnale ’’migrant’’"migrant" ei leidu. Migrandi mõistet kasutatakse üldiselt kõikides olukordades, kus rände otsus tuleneb inimese isiklikest huvidest ja ilma väliste sundivate faktoritetateguriteta. Seega hõlmab definitsioon [[indiviid]]i ja kaasnevaid pereliikmeid, kes kolivad teise [[riik]]i või [[regioon]]i, et parandada oma materiaalset olukorda või [[sotsiaalne staatus|sotsiaalset staatust]]. [[ÜRO]] defineerib migranti kui isikut, kes on resideerunud võõrriigis üle ühe aasta, olenemata selle põhjustest, kas vabatahtlikult või sundkorras ning olenemata rände ühekordsusest või regulaarsusest.Sellise definitsiooni kohaselt ei ole migrandid need, kes reisivad lühiajaliselt [[turism|turistina]] või ärimehena. Samas hõlmab tavapärane terminikasutus mõningaid lühiajalisi migratsioonivorme, näiteks hooajaline töö [[farm]]is: töölised rändavad ajutiselt sihtriiki või –regiooni-regiooni vaid külvi või lõikuse ajaks. " <ref name="MTXbc" />
 
==Migratsiooni statistika==
Kaasaegses mõistes võib migratsioon olla mitme ebasoodsa olukorraga kaasnev nähtus: näiteks [[sõda]]de, poliitiliste konfliktide või looduskatastroofide tagajärg.
 
Tänapäeval on põhiliseks migratsiooni põhjuseks soov oma majanduslikku olukorda parandada. Maailmas valitseb suur lõhe sissetulekute vahel, mida võib erinevates riikides sama töö eest teenida. Samas leidub igal ajahetkel töökohti kõrgepalgalistes riikides, kus on puudus oskustöölistest. Paljud riigid, näiteks Austraalia ja Suurbritannia, on loonud soodustavaid määruseid, et anda mitte-kodanikest vajalikele oskustöölistele viisasid. Seega on migratsioonisooviga inimestel majanduslik stiimul omandada kodumaal vajalikud oskused ja kvalifikatsioonid, et sihtriigis kandideerida oskustööle. Selle näiteks maailmas saab pidada ka Euroopa Liidu sisest rännet, kus legaalsed piirid migratsioonile on kas täielikult või suures osas kaotatud. Kõrgema palgatasemega riigid, nagu [[Prantsusmaa]], [[Saksamaa]], [[Itaalia]] ja [[Suurbritannia]], on migratsiooni sihtriikideks ning päritolumaadeks on madalapalgalisemad liikmesriigid, nagu [[Kreeka]], [[Ungari]], [[Leedu]], [[Poola]] ja [[Rumeenia]].
Osa tänapäevasest rändest toimub ka sihtriikidesse [[illegaalsus|illegaalselt]], mis on migrantidele suur tagasilöök tööturul. Illegaalsete immigrantide vood on eriti tugevad [[Mehhiko]]st [[USA]]sse, [[Mosambiik|Mosambiigist]] [[LAV]]i, [[Bulgaaria]]st ja [[Türgi]]st [[Kreeka]]sse ning [[Põhja-Aafrika]]st [[Hispaania]]sse ja [[Itaalia]]sse.
 
==21. sajandi töömigratsiooni teooriad==
===Neoklassikaline majandusteooria===
 
Neoklassikaline majandusteooria väidab, et peamiseks tööjõu rände põhjuseks on palgaerinevus kahe geograafilise punkti vahel. Sellised palgaerinevused on tavaliselt seotud geograafilise tööjõu nõudluse ja pakkumisega. Võib öelda, et tööjõupuudusega ja kapitali ülejäägiga piirkondades on kõrged palgad, samas kui [[tööpuudus]]ega ja kapitali puudujäägiga piirkondades on madalamad palgad. Tööjõud rändab reeglina madalapalgalistest piirkondadest kõrgem palga poole. Sellise tööjõu liikumise puhul toimub tihti muutusi siht- ja päritoluriigi vahel tööturu muutuste tõttu. Neoklassikalist majandusteooriat kasutatakse enim transnatsionaalse rände iseloomustamiseks, kuna tasee ei ole piiratud rahvusvaheliste immigratsiooniimmigratsiooniseadustega seadustega jaega sarnaste valitsusteriiklike regulatsioonidega.<ref name="Jennissen, R 2007" />
 
=== Duaalse tööturu teooria===
 
Duaalse tööturu teooria väidab, et ränne on põhjustatud peamiselt [[arenenud riik]]ide tõmbefaktoritesttõmbeteguritest. See teooria eeldab, et tööturg arenenud riikides koosneb kahest segmendist: primaarne, mis vajab kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu, ja sekundaarne, mis on palju tööjõudu nõudev, kuid eeldab madalalt kvalifitseeritud tööjõudu. Selle teooria kohaselt on migratsioon madalamalt arenenud riikidest kõrgemalt arenenud riikidesse põhjustatud sihtriigi tööturu sekundaarse osa tõmbefaktoritesttõmbeteguritest. Võõrtööjõudu on vaja, et täita kehvemaid töökohti, kuna neil ametitel puudub tihti perspektiiv edutamisele ja kohalik tööjõud ei taha neid töid teha. See loob vajaduse võõrtööjõu järele. Sellele lisaks kerkivad esialgse puudujäägi tõttu palgad veelgi, mis muudab migratsiooni veelgi köitvamaks.<ref name="Jennissen, R 2007" />
 
=== Tööjõurände uus majandusteadus ===
 
[[Tööjõurände uus majandusteadus]] (inglise ''The new economics of labor migration'') on teooria, mis väidab, et rändevoogusid ja mustreid ei saa seletada ainuüksi indiviidi tasemel ja nende majanduslike stiimulite abil, vaid tuleb ka käsitleda laiemaid sotsiaalseid tasandeid. Üks selline sotsiaalne tasand on [[leibkond]]. Migratsiooni võib vaadelda kui leibkonna riskihajutamist olukorras, kus sissetulek pole piisav elatuseks piisav. Leibkond selles olukorras vajab lisaraha, mida on võimalik saada läbi pereliikmete, kes välismaal töötavad. Selle tulu saatmisel võib olla ka laiem mõju tööliste kodumaale, kuna summaarselt tuuakse märkimisväärset kapitali üle piiri.<ref name="Jennissen, R 2007" />
 
=== Suhtelise ebavõrdsuse teooria===
 
[[Suhtelise ebavõrdsuse teooria]] (inglise ''Relativerelative deprivation theory'') väidab, et teadlikkus sissetuleku erinevuste kohta naabrite või teiste leibkondade vahel ning tööjõu emigratsioonil piirkonnast on oluline roll rände laienemisele. Stiimul võõrsil töötada on palju tugevam piirkondades, kus sissetulekute erinevused on suuremad. Lühiajaliselt võib tõsta pereliikmete poolt saadetud raha ebavõrdsust, pikemas perspektiivis aga vähendada. Tööjõurändel on indiviidi jaoks kaks faasi: esmalt investeerivad migrandid inimkapitali loomisesseloomisse ja siis nad püüavad kapitaliseerida oma investeeringut. Sel viisil püüavad edukad migrandid anda oma lastele paremat haridust ja peredele paremat kodu. Edukad kõrgelt kvalifitseeritud väljarändajad võivad naabritele ja potentsiaalsetele migrantidele eeskujuks osutuda, kes soovivad ka sama edukad olla.<ref name="Jennissen, R 2007" />
 
=== Maailma süsteemide teooria ===
 
Maailma süsteemide teooria vaatab migratsioonile globaalsest perspektiivist. See seletab, et vastastikmõju kahe erineva ühiskonna vahel võib olla oluline faktortegur sotsiaalse muutuse tekkele ühiskonna siseselt. Kauplemine eduka riigiga, kes põhjustab majanduse langemist teises riigis võib põhjustada stiimuli rändamaks elavama majandusega riiki. On vaieldav, et kas pärast kolooniate lagunemist sõltuvus kunagisest emamaast jääb püsima. See vaade rahvusvahelisele kaubandusele on vastuoluline. Samas leidub ka arvamusi, et vaba kauplemine võib vähendada lõhet arengumaade ja arenenud riikide vahel. Arvatakse, et arenenud maad impordivad rohket tööjõudu nõudvaid toormeid, mis põhjustavad suuremat nõudlust madalamalt kvalifitseeritud tööjõule. Kapitalinõudlike toodete eksport rikastest riikidest vaesematesse vähendab ebavõrdsust sissetulekutes ja tööjaotuses, vähendades ka migratsiooni. Olenemata suunast, võib seda teooriat rakendada seletamaks migratsiooni üksteisest geograafiliselt eraldatud paikade vahel.<ref name="Jennissen, R 2007" />
 
==Ajaloolised teooriad ==
===Ravenstein===
 
TeatudInimeste sotsioloogiamigratsiooni reegleidkirjeldamiseks on välja pakutud kirjeldamaksteatud inimeste migratsioonisotsioloogilisi reegleid. Siia on toodud nimekiri Ernst Georg Ravensteini väljapakutud ideedest ajavahemikul 1834 kuni 19131834–1913. Need reeglid on järgmised:
* '' Iga migratsioonivoog tekitab naasmise või vastumigratsiooni
* ''Valdav osa migrante liigub vaid lühikest distantsi.
* '' Pikemaid vahemaid läbivad migrandid kipuvad suurlinnasid eelistama.
* ''Linnaelanikel on väiksem soodumus migreeruda kui maapiirkonna elanikel.
* ''Perekonnad rändavad väiksema tõenäosusega kui noored täiskasvanud.
* ''Enamik rändavaid inimesi on täiskasvanud.
* ''Suured linnad kasvavad pigem läbi migratsiooni kui loomulikult.
 
===Lee===
 
Lee seadus jagab migratsiooni põhjustavad faktoridtegurid kahte gruppi: tõmbe- ja tõuketegurid. Tõuketegurid on negatiivsed näitajad, mis on piirkonna juures lahkumispõhjusteks. Tõmbetegurid on positiivsed näitajad, mis kutsuvad teise piirkonda migreeruma.<ref name="eVRI7" /> </br>
 
'''Tõuketegurid'''
 
===Teised mudelid===
* '' Kõige algelisemas mõistes toimub migratsioon, kuna indiviid otsib toitu, seksi või turvalisemat kohta väljaspool oma tavapärast elukohta. ''<ref name="IsNEn" /> Idyorough on arvamusel, et linnad on inimeste loome, et lihtsustada nende vajaduste kättesaadavust. Võimaldamaks vajaduste täitmise, peavad inimesed liikuma väljapoole oma tavapärasest keskkonnast ning astuma asendamatutesse sotsiaalsetesse sidemetesse, mis on kooperatiivsed ja antagonistlikud. Inimesed on arendanud tööriistad ja vahendid toimetulekuks looduses, et sellest saada vajalik toit ja turvaline peavari. Arenenud inimestevahelised koostöösidemed, kaasaegne tehnoloogia ning tõmbe- ja tõuketegurid toimivad koos, põhjustades suuremat rännet linnadesse. Mida kõrgem on toidutootmise tehnoloogia ja turvalisuse tase ja mida tihedam kooperatiivne side inimeste vahel tagamaks toidu, turvalisuse ja reprodutseerimise, seda tugevamad on tõmbe- ja tõuketegurid linnadesse rändamiseks. Inimeste asustussüsteemid eksisteerivad tsentristlikult tagamaks inimkonna esmavajadused, seega tehnoloogia arenedes suureneb ka migratsioon keskuste poole, kus tagatakse kõrgema taseme vajadusi.
* Zipfi pöördvõrdelise distantsi seadus (1946)
* Migratsiooni gravitatsioonilisuse teooria
* Puhverteooria
* Stouffersi konkureerivate võimaluste teooria (1940)
* Zelinsky mobiilsuse ülemineku mudel (1971)
* Baudersi tööturgude regulatsioon (2006)
 
== Mõisted ==
'''*[[Immigratsioonimmigratsioon]]''' – sisseränne (immigrant).
 
'''*[[Emigratsioonemigratsioon]]''' – väljaränne.
'''[[Immigratsioon]]''' – sisseränne (immigrant).
'''*[[Remigratsioonremigratsioon]]''' – tagasipöördumine kodumaale.
 
*[[pagulane]] – kodumaalt sunnitult lahkunu (sundränne)
'''[[Emigratsioon]]''' – väljaränne.
'''*[[Rändekvooträndekvoot]]''' – sisserännet piirav määrnumber.piirmäär
 
'''*[[Pendelrännependelränne]]''' – igapäevane edasi-tagasi ränne kahe asula vahel.
'''[[Remigratsioon]]''' – tagasipöördumine kodumaale.
 
'''[[Pagulane]]''' – sunnitud kodumaalt lahkuma (sundränne).
 
'''[[Rändekvoot]]''' – sisserännet piirav määrnumber.
 
'''[[Pendelränne]]''' – igapäevane edasi-tagasi ränne kahe asula vahel.
 
==Vaata ka==
126 164

muudatust