Väegrupp Nord: erinevus redaktsioonide vahel

Väegrupi Nord eesmärk oli [[Operatsioon Barbarossa|operatsiooni Barbarossa]] käigus Leningradi ja Balti riikide vallutamine ning selle lähtepositsioonid olid [[Ida-Preisimaa]]l. Barbarossa plaani järgi ründas väegrupp Nord läbi Balti riikide Leningradi suunas, [[väegrupp Mitte]] läbi Valgevene Moskva suunas ja [[väegrupp Süd]] pidi vallutama Kiievi ja Ukraina ning tungima seejärel Volga jõeni ja Põhja-Kaukaasiasse.

1941. aasta juulist oktoobrini osalesid [[Eesti Teises maailmasõjas|Eesti vallutamisel]] väegrupp Nordi koosseisu kuulunud ning saksa 18. armeele allunud kolme armeekorpuse üksused, täpsemalt 61., 217. ja 254. jalaväediviis (26. armeekorpus); 291 ja 93. jalaväediviis (42. armeekorpus) ning lahingugrupp Burdach 1. armeekorpuse koosseisus. [[27. juuli]]l 1941 [[Tallinna vallutamine (1941)|vallutati Tallinn]], [[17. august]]il [[Narva ajalugu#Narva II maailmasõjas|Narva]].

VäegruppVäegrupi NordiNord koosseisu kuulunud [[16. armee (Saksamaa)|16. armee]] ja [[Saksa 4. tankiarmee|4. tankiarmee]] väeosad osalesid pealetungilahingutes Loode-Venemaal [[Pihkva]], [[Novgorod]]i ja [[Leningrad]]i suunal, Punaarmee [[Looderinne (Teine maailmasõda)|Looderinde]] vägede vastu. [[4. juuli]]l vallutasid [[Saksa 4. tankiarmee|4. tankiarmee]] väeosad [[Ostrov]]i ning [[8. juuli]]l Pihkva Loode-Venemaal.

VäegruppVäegrupi Nord vägede pealetung jätkus 1. septembril, tankiüksused 4. tankiarmeest vallutasid [[Laadoga]] jõel [[Shlüsselburg]]i, samal ajal kui 16. armee vallutas [[24. august]]il Novgorodi ning jõudis seejärel välja [[Laadoga järv]]e juurde, [[Leningrad]]ist idapoolida pool. 17. septembril viidi 4. tankiarmee [[väegrupp Mitte]] koosseisu, mis tungis peale Moskvale. Leningradi piiramine tehti ülesandeks 16. ja 18. armeele.

[[10. oktoober|10. oktoobril]] 1941 alustasid Saksa väegrupp Nord [[18. armee (Saksamaa)|18. armee]] väed pealetungi [[Tihvin]]i ja [[Äänisjärv]]est [[Laadoga]]sse voolava [[Sviri jõgi|Sviri jõe]] vasakul kaldal asuva [[Lodeinoje Pole]] suunal, et ühineda Soome vägedega [[Svir]]i jõel. Saksa I korpus ja XXXIX motoriseeritud korpus dislotseerus [[Kiriši]]st, [[Ljuban]]ist ja [[Tšudovo]]st lõunapoollõuna pool, [[Volhovi rinne|Volhovi rindel]] asusid kaitsel Punaarmee 52. armee ja 4. armee. [[Tihvini pealetungioperatsioon]]i tulemusel vallutasid Saksa väed [[8. november|8. novembril]] [[Tihvin]]i ning katkestasid raudteeühenduse Leningradiga.

[[Leningradi blokaad]]is väegrupp Nordi [[18. armee (Saksamaa)|18. armee]] asetses [[Leningradi rinne|Leningradi rinde]] piiramisrõnga perimeetril ning [[16. armee (Saksamaa)|16. armee]] [[Volhovi rinne|Volhovi rindel]]. 18. armee piiras Leningradi positsioonidel piki [[Volhovi jõgi|Volhovi jõge]] [[Laadoga järv]]est kuni [[Ilmeni järv]]eni. 16. armee hoidis positsioone piki [[Lovati jõgi|Lovati jõe]] põhjapoolset osa [[Velikije Luki]] lähistel. [[Oranienbaum]]i piirkonnas [[Punaarmee]] [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] vägedest moodustunud [[Oranienbaumi kott]]i tõkestas Saksa 18. armee XXVI armeekorpus. Rindevägede [[Väegrupi Nord tagalapiirkond|tagalajulgestusteenistuses]] kasutati peale Saksa julgestusdiviiside ka Eestis vabatahtlikest formeeritud [[julgestusgrupp]]e.

1942. aasta, [[19. august]]ist – [[10. oktoober|10. oktoobrini]] toimus [[Sinjavino pealetungioperatsioon]] 18. armee kaitseliinile [[Laadoga järv]]e lõunakaldal [[Volhovi rinne|Volhovi rinde]] ning neid Leningradi poolt toetanud [[Leningradi rinne|Leningradi rinde]] vägede poolt, mis aga lõppes edutult, ''status que'' ning Leningradi blokaadirõnga säilimisega.

7. jaanuaril [[1943]]. aastal [[Looderinne|Looderinde]] sektoris alanud [[Demjanski pealetungioperatsioon|vastupealetungioperatsioonis]] ründasid Punaarmee väed Saksa väegrupi Nord [[16. armee (Saksamaa)|16. armee]] vägesid, [[Demjanski kott|piirasid II armeekorpuse väeosad ümber]] [[Demjansk]]is ja [[Holm]]is ning jõudsid [[Staraja Russa]] ja Belõini.

1943. aasta [[10. veebruar]]ist - [[1. aprill]]ini toimunud [[Pealetungioperatsioon Polaartäht]] ei olnud Leningradi, Volhovi ja Looooderinde vägedele edukas.

12. augustil 1943 alustati [[Panther-liin]]i (''Pantherstellung'') ehitust, mida juhtis väegrupi "Nord" kõrgem pioneeriüksuste ülem [[kindralmajor]] [[Erich Abberger]]. Panther-liin oli Saksa riikliku organisatsiooni [[Organisation Todt]] ja [[Wehrmacht]]i pioneeriüksuste kavandatud ja osaliselt ka rajatud 500 kilomeetri pikkune [[Soome laht|Soome lahest]] [[Must meri|Musta mereni]] ulatuv kaitseliin, mis oli osa Idavallist. Liin algas Mustalt merelt [[Krimmi poolsaar]]elt [[Kertš]]ist. Lõunas kulges liin suures osas [[Dnepri jõgi|Dnepri jõe]] paremal (lääne-) kaldal, kuid [[Kiiev]]i kohal moodustus vasakkaldale [[sillapea]]. Keskosas kulges liin [[Homiel]]i, [[Orša]] ja [[Viciebsk]]i linnast lääne pool kuni [[Velikaja jõgi|Velikaja jõe]] alguseni. Sealt jätkus liin Velikaja jõe vasakul (lääne-) kaldal kuni [[Pihkva järv]]eni, sealt Pihkva, [[Lämmijärv|Lämmi-]] ja [[Peipsi järv]]e läänekallast pidi kuni [[Narva jõgi|Narva jõeni]] ja selle vasakut (lääne-) kallast pidi kuni [[Soome laht|Soome laheni]].

1944. aasta jaanuaris lõi [[Punaarmee]] [[Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon]]il [[Leningradi blokaad]]irõnga läbimurdmisel Saksa [[18. armee (Saksamaa)|18. armee]] [[Krasnoje Selo–Ropša pealetungioperatsioon]]il tagasi ja rinne jõudis [[Narva jõgi|Narva jõeni]]. 14. jaanuaril alanud rünnakus osalesid ka [[Kroonlinn]]a kindlus ja punalipuline [[Balti laevastik]]. 14. jaanuaril ründasid [[Leningradi rinne|Leningradi]] ja [[Volhovi rinne|Volhovi rinde]] üksused, hiljem liitus rünnakutega ka [[2. Balti rinne]]. Pealöögi andsid Leningradi rinde väed, kokku kolm armeed. [[Oranienbaumi sillapea]]st, ründas Nõukogude [[2. löögiarmee]] kindral [[Ivan Fedjuninski]] juhtimisel, kes murdis läbi Saksa 170. diviisi rinde. Nõukogude [[47. armee]] alustas aga rünnakut [[Jamburg]]i suunas, et tõkestada sakslaste taandumist Narva. Saksa armee taganes Leningradi alt Narva jõe joonele.

[[Pealetungioperatsioon Bagration]]i ([[22. juuni]]st kuni [[19. august]]ini 1944) 2. faasis [[1. Balti rinne|1. Balti rinde]] väed jätkates [[Polotski pealetungioperatsioon|pealetungi]] [[Polotsk]]i suunal, vabastasid väegrupp Nordilt Polotski [[4. juuli]]l. Punaarmee jõudis välja 1939. aasta Saksamaa - [[NSV Liidu riigipiir]]ile. Pealetungioperatsiooni 3. faasis 1. Balti rinde väed [[Šiauliai pealetungioperatsioon]]i käigus [[5. juuli]]st – [[29. august]]ini, jõudsid [[Riia laht|Riia laheni]] [[31. juuli]]ks eraldades Saksa [[väegrupp Mitte|väegrupi Mitte]] ja väegrupi Nord Eestis asunud väed.

25. augustil vallutasid Punaarmee üksused [[Tartu lahing (1944)|Tartu]] ning 27. juulil [[Daugavpils]]i Ida-Lätis. 1944. aasta 14. septembril algas uus pealetungilaine, mis lõppes kuu lõpuks kogu Eesti ja Läti vallutamisega. Väegrupi Nord üksused jätsid 11. oktoobril 1944 maha [[Riia]], kuid sattusid blokaadi Balti mere kallastel [[Tukums|Tukumsi]]-[[Liepaja]] liinil.

25. jaanuaril 1945. aastal sai uue nimetusenime [[väegrupp Kurland]]. Väekoondis kapituleerus 1945. aasta 8. mail.