Botulism: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida:
Pilt=Clostridium botulinum.jpg |
Pilditekst=Botulismi tekitaja ''[[Clostridium botulinum]]''|
DiseasesDB = 2811 |
RHK10 = {{RHK10|A|a|05|1}} |
17. rida:
==Avastamine==
1895. aasta 14. detsembril [[Ellezelles]]'i linnakeses sõid kohaliku orkestri 34 liiget peale matuseid võõrastemajas toorsinki. Peale seda einet haigestusid peaaegu kõik orkestri liikmed, kellest kolm surid nädala pärast.<ref>[https://link.springer.com/article/10.1007%2FBF02220526] E. van Ermengem. "''Über einen neuen anaeroben Bacillus und seine Beziehungen zum Botulismus''", Zeitschrift für Hygiene und Infektionskrankheiten, 26/1, lk 1-56, 1897</ref><ref>[https://books.google.ee/books?id=BZeGAgAAQBAJ&pg=PA4&lpg=PA4&dq=%C3%89mile-Pierre-Marie+Van+Ermengem.+1895&source=bl&ots=J2CGN6240N&sig=jHL9Wl0rq05a3z-c2kIcQ6wM5VI&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwiOlfvM5Y7ZAhXCkywKHeXeBmsQ6AEIRjAK#v=onepage&q=%C3%89mile-Pierre-Marie%20Van%20Ermengem.%201895&f=false] D. Truong jt. "''Manual of Botulinum Toxin Therapy''", 2. trükk, Cambridge University Press, 2013</ref> Allesjäänud sink ja surnud kannatanute elundid saadeti belgia mikrobioloog Émile Pierre Marie van Ermengemile, et ta neid uuriks. Van Ermengem tuvastas, et sümptomite raskusaste sõltus söödud liha kogusest. Ta avastas haigust põhjustanud singilt bakterid ning süstis tillukesi singitükikesi erinevatele laboriloomadele, kellel avaldusid sarnased sümptomid kui inimestel. Kui loomadele singitükke söödeti, siis avaldusid sarnased sümptomid kui inimestel vaid ahvidel, merisigadel ja hiirtel
Van Ermengenil õnnestus saastunud singist ja ohvrite elunditest isoleerida anaeroobsed bakterid. Van Ermengem pani bakterile nimeks ''Bacillus botulinum'', mille ta tuletas ladinakeelsest sõnast ''botulus'' – „vorst“ –, kuna Ellezelles'is haigestunute sümptomid sarnanesid ühe teise, peamiselt Lõuna-Saksamaal tuntud sündroomi sümptomitega, mis avaldusid peale teatud liiki vorsti söömist.<ref name="Maki" />
==Toime==
Lihaste liigutamiseks vajalik info saadetakse ajust mööda [[motoorsed neuronid|motoneuroneid]] [[lihasrakud|lihasrakkudeni]]. Motoneuroni ja lihasraku kokkupuutekohas ehk [[sünaps]]is
==Vormid==
On kolm peamist botulismi vormi:
*toidubotulism on toidust põhjustatud botulism, mis tekib, kui süüa botuliini sisaldavat toitu. Toidus hakkavad botulismibakterid paljunema ja toksiini tootma siis, kui toitu säilitatakse õhukindlalt, kuid valedes tingimustes. Botulismibakterite arengut soodustab soe keskkond ja vähene happelisus. Enamasti on botulismi allikaks kodus valmistatud [[konserv]]id, näiteks nagu liha- ja köögiviljakonservid.<ref name="WHO" /><ref name="Inf" /> Botuliinil ei ole ei maitset ega lõhna, kuid kui esineb toidu riknemise märke – konserv on katki või nn kummis, konservi avamisel purskub vedelikku või vahtu, toidu värv on muutunud või toidul on ebameeldiv lõhn –, siis tuleb toidukonserv ära visata.<ref>[https://www.cdc.gov/botulism/consumer.html CDC – "''Home-Canned Foods''", 2017]</ref> Enamikes riikides esineb botulismi vormidest kõige sagedamini toidubotulismi.<ref name="Inf" /> Toidubotulism on eriti ohtlik seetõttu, et üks saastunud allikas võib põhjustada mürgistuse hulgal inimestel
*beebibotulism, mis esineb enamasti kuni kuue kuu vanustel imikutel. Beebibotulism tekib, kui imik sööb sisse ''Clostridium botulinum'''i [[eos]]eid, mis satuvad [[seedekulgla|seedetrakti]].<ref name="WHO">[http://www.who.int/mediacentre/factsheets/fs270/en/ WHO. "''Botulism''", 2018]</ref> Seedetrakti keskkond on anaeroobne ning imikul puudub kaitsev soolestiku mikrofloora. Samuti ei toodeta imiku seedetraktis piisavalt bakterite arengut pärssivat sapphapet. Seetõttu hakkavadki botulismibakteri eosed imiku seedekulglas paljunema ning toksiini tootma.<ref name="Inf">[http://www.archivesofpathology.org/doi/10.1043/1543-2165(2004)128%3C653:CBATCL%3E2.0.CO;2?url_ver=Z39.88-2003&rfr_id=ori:rid:crossref.org&rfr_dat=cr_pub%3dpubmed] James G. Caya jt. "''Clostridium botulinum and the Clinical Laboratorian: A Detailed Review of Botulism, Including Biological Warfare Ramifications of Botulinum Toxin''", Archives of Pathology & Laboratory Medicine, 128/6, lk 653-662, 2004</ref> Toksiini toimel halvatakse imiku lihased ning tekivad sellised sümptomid, nagu söömisraskused, kõhukinnisus, üldine nõrkus ja suutmatus pead kontrollida. Imiku keha võib muutuda lõdvaks ning halvatus võib takistada hingamist.<ref name="Clin" /><ref name="WHO" />
*haavabotulism tekib siis, kui lahtisesse [[haav]]a satuvad ''Clostridium botulinum'''i eosed, mis hakkavad seal paljunema ja toksiini tootma. Haavabotulismi esineb väga harva ning selle sümptomid avalduvad hiljem kui teistel vormidel
Kõik botulismi vormid võivad lõppeda surmaga, kuid viimase 50 aastaga on surmajuhtude arv oluliselt vähenenud. Toidubotulismi suremus on 50–70%-lt vähenenud 5–20%-ni. Beebibotulismi suremus on tänapäeval 15% ja haavabotulismi suremus vaid 1%.<ref name="Inf" />
42. rida ⟶ 41. rida:
==Meditsiiniline kasutus==
[[Botuliin|Botuliini]] kasutatakse meditsiinis tahtmatute lihashäirete, nagu nt [[spasm]]ide ravis, ning [[kosmetoloogia]]s, et vähendada kortse.<ref>[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/15839401] H. D. Shukla, S. K. Sharma. "''Clostridium botulinum: a bug with beauty and weapon''", Critical Reviews in Microbiology, 31/1, 2005</ref>
==Viited==
|