Gregoriuse koraal: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
5. rida:
'''Gregoriuse koraal''' ehk '''gregooriuse koraal''' ehk '''gregoriuse laul''' ehk '''gregooriuse laul''' ([[ladina keel|ladina]] ''cantus gregorianus'') on [[keskaeg|keskajast]] pärinev [[ühehäälsus|ühehäälne]] [[kristlus|kristlik]] [[laul]], mis on oma nime saanud [[paavst]] [[Gregorius Suur]]e järgi. Gregoriuse koraal on üldnimetus, mis ühendab mitmeid erinevaid [[muusikastiil]]e, [[muusikažanr]]e ja [[muusikavorm]]e.
Gregoriuse koraal arenes välja meloodiatest, mis olid kristlaste seas levimanud juba [[Vana-Rooma]]s ning pärinesid [[Palestiina]]st. Aja jooksul kaotasid need laulud oma idamaise värvingu ning lihtsustusid.
[[604]]. aastal valmis paavst Gregorius Suure käsul koostatud koraaliviiside valikkogumik ehk "Gregoriuse antifonaarium". Sellest alates hakati [[kristlus|kristlikel]] [[jumalateenistus]]tel kasutama üksnes seal avaldatud viise. Gregoriuse koraali lauldi saateta (''[[a cappella]]''), sest kirikus olid [[pill]]id keelatud. Gregoriuse koraale lauldi [[ladina keel]]es, tekstid olid kanoniseeritud palved ja ülistused [[Jumal]]ale, [[Jeesus]]ele, [[neitsi Maarja]]le, [[pühak]]utele. Meloodiate ülesmärkimiseks kasutati teksti kohale kirjutatud erilisi märke, [[neuma]]sid, millest on välja arenenud [[noodikiri]].
13. rida ⟶ 15. rida:
*''concentus'' – vaba meloodiaga laul. ''Concentus''-stiil jaguneb veel omakorda süllaabiliseks, neumaliseks ja melismaatiliseks nagu [[kirikulaul]]us.
[[Mitmehäälsus]]e tekkimisel võeti gregoriuse koraal tihti aluseks [[cantus firmus]]ele.
[[Pilt:Veni Creator Spiritus-1.BMP.jpg|pisi|Hümni "Veni creator spiritus" kvadraatkirjas noot]]
|