Erinevus lehekülje "Valgetähe teenetemärk" redaktsioonide vahel

lisasin teenetemärgi klassid
(lisasin teenetemärgi klassid)
Valgetähe teenetemärgi asutas [[Konstantin Päts]] [[7. oktoober|7. oktoobril]] [[1936]] Eesti rahva vabadusvõitluse mälestamiseks.
 
Teenetemärgi kavandi autoriksautor oli [[Paul Luhtein]].
Riiklike teenetemärkide asutamise ja erateenetemärkide muutmisega riiklikeks teenetemärkideks puhul tekkis küsimus, kuivõrd on see kooskõlas kehtiva põhiseadusega, mis keelas autähtede ja aumärkide andmise oma kodanikele, välja arvatud kaitseväelastele sõja ajal (§ 7). Kohtuminister [[Johan Müller]] väitis seaduse seletuskirjas, et 7. paragrahvi tuleb vaadelda seoses eelmise (6.) paragrahviga, mille järgi kõik Eesti kodanikud on seaduse ees ühetaolised ning seisusi ja seisuslikke tiitleid ei ole. Kuna aga asutatavate teenetemärkide omanikel, erinevalt endiste Vene aumärkide kavaleridest, ei ole seisuslikke eesõigusi, nagu ka mälestusmärkide, audiplomite ja tänukirjade omanikel, ei riiva nende asutamine kodanike ühetaolisuse põhimõtet<ref>[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=100250371814&img=era0031_003_0000731_00005_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=9b8e78734f252b3c2f2f5d845eddfefa VAU] (nõuab sisselogimist)</ref>.
 
Teenetemärgi kavandi autoriks oli [[Paul Luhtein]].
 
Pärast taasiseseisvumist antakse Valgetähe teenetemärki [[riigiteenija|riigiteenistuses]] või kohaliku omavalitsuse teenistuses olevatele isikutele, samuti majanduse, hariduse, teaduse, kultuuri või spordi alal osutatud või muude üldkasulike teenete ning saavutuste tunnustamiseks.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/12906303?leiaKehtiv Teenetemärkide seadus]</ref>
 
==Valgetähe teenetemärgi klassid==
 
Valgetähe teenetemärgil on seitse klassi: 
:1) üks eriklass – Valgetähe teenetemärgi kett; 
:2) viis põhiklassi – I, II, III, IV ja V klass; 
:3) üks medaliklass.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/191282 Teenetemärkide seadus]</ref>
 
==Riiklike teenetemärkide kooskõla kehtiva põhiseadusega==
Riiklike teenetemärkide asutamise ja erateenetemärkide muutmisega riiklikeks teenetemärkideks puhul tekkis küsimus, kuivõrd on see kooskõlas kehtiva põhiseadusega, mis keelas autähtede ja aumärkide andmise oma kodanikele, välja arvatud kaitseväelastele sõja ajal (§ 7). Kohtuminister [[Johan Müller]] väitis seaduse seletuskirjas, et 7. paragrahvi tuleb vaadelda seoses eelmise (6.) paragrahviga, mille järgi kõik Eesti kodanikud on seaduse ees ühetaolised ning seisusi ja seisuslikke tiitleid ei ole. Kuna aga asutatavate teenetemärkide omanikel, erinevalt endiste Vene aumärkide kavaleridest, ei ole seisuslikke eesõigusi, nagu ka mälestusmärkide, audiplomite ja tänukirjade omanikel, ei riiva nende asutamine kodanike ühetaolisuse põhimõtet<ref>[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=100250371814&img=era0031_003_0000731_00005_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=9b8e78734f252b3c2f2f5d845eddfefa VAU] (nõuab sisselogimist)</ref>.
 
== Valgetähe teenetemärgi lindilõiked ==