Vištytis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P sejm on eesti keeles seim
PResümee puudub
22. rida:
== Ajalugu ==
 
Asula tekkis XVI sajandi esimesel poolel [[Preisimaa]] piiri äärde. Aastal [[1538]] on esimest korda mainitud sealset mõisa. [[8. september|8. septembril]] [[1570]] kinnitas [[Zygmunt II August]] asula [[vapp|vapi]] (see oli vanim vapp selles piirkonnas); ühtlasi sai Vištytisest linn. Aastal [[1777]] avati seal [[kihelkonnakool]].
 
XVIII sajandi lõpus ähvardas linna linnaõiguste kaotamine; seimi otsusega jäid linnaõigused küll asulale alles, aga sealsed elanikud kaotasid senised privileegid. Kohtuvaidlustele tegi lõpu [[Poola jagamised|Poola jagamine]], mille tagajärjel hakkas linn kuuluma [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigile]] kui alev. Aastal [[1815]] läks Vištytis [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] koosseisu. Aastal [[1842]] sai asulast luterliku [[kihelkond|kihelkonna]] keskus.
 
Asula taandarengule pani alguse aasta [[1865]], mil rajati [[Peterburi-BerliiniPeterburi–Berliini raudtee]] [[Vilnius]]est [[Königsberg]]i viiv haru, mis asulat ei läbinud. Siiski oli veel aastal [[1892]] oli asulas 4017 elanikku.<ref>.http://gatchina3000.ru/brockhaus-and-efron-encyclopedic-dictionary/021/21847.htm</ref>
 
[[14. juuli]]l [[1941]] hukkasid saksa okupatsiooniväed 222 kohalikku [[juudid|juudist]] elanikku. Nõukogude ajal oli Vištytis kohaliku [[sovhoos]]i keskasula.
40. rida:
== Tuntud elanikke ==
*[[Julian Gruner]] – Poola kõrgushüppaja ja odaviskaja
*[[Algimantas Kezys]] - USA fotograaf
*Irena Ylienė - Leedu lauljanna
 
== Viited ==