Partenogenees: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Sveatarkin (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Resümee puudub
26. rida:
Fakultatiivset partenogeneesi esineb kõigi selgroogsete rühmades, kuid vaid neil vabalt looduses mitteelavatel isenditel, kes on isastest isenditest väga kaua eemal hoitud. Vabas looduses on fakultatiivse partenogeneesi esinemine selgroogsetel väga harv nähtus. Roomajatel ning lindudel esineb partenogeneesi tihedamini kui teistel selgroogsetel.
Üks tuntumaid näiteid fakultatiivsest partenogeneesist on [[päevaliblikad]], kellel see tavaline paljunemisviis <ref>Funk et al, Why stream mayflies can reproduce without males but remain bisexual: A case of lost genetic variation, 2010, http://www.journals.uchicago.edu/doi/10.1899/10-015.1, 20.11.2017</ref>.
SpontaanseKa spontaanse või juhusliku partenogeesi juhtumeid kirjeldataksenimetatakse tihti kuifakultatiivseks fakultatiivset partenogeneesipartenogeneesiks, näiteks haide ja Komodo vaaranivaraani näolpuhul, mis on hoopis juhusliku partenogeneesi juhtumid, kuna munetud munade kohta koorusidkoorus neist järglasi väga vähe. Kui oleks tegu olnud tõelise fakultatiivse partenogeneesiga, oleks enamikenamikust munadest koorunud elujõulised järglased. Selliseid juhtumeid võivad põhjustada meiootilised vead, mistõttu munad saadakse automiksise teel <ref>Lampert K.P, Facultative Parthenogenesis in Vertebrates: Reproductive Error or Chance?, 2008, https://www.researchgate.net/publication/24191796_Facultative_Parthenogenesis_in_Vertebrates_Reproductive_Error_or_Chance, 20.11.2017</ref>.
 
=== Soo määramine ===