Erinevus lehekülje "Tartu maantee" redaktsioonide vahel

resümee puudub
{{See artikkel| on Tallinnas asuvast Tartu maanteest; teiste Tartu maanteede kohta vaata lehekülge [[Tartu maantee (täpsustus)]].}}
[[Pilt:Tartu maantee.jpg|pisi|Tartu maantee [[Tallinna bussijaam]]a lähedal]]
'''Tartu maantee''' on tänav [[Tallinn]]as ja [[Rae vald|Rae vallas]], [[Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee]] algusosa. Linna piires on tänav 5,5 km pikkune.
 
==Ajalugu==
 
Tartu maantee on üks vanimaid Tallinnat sisemaaga ühendavaid teid. Kuna oluliseks ühendusteeks Tartuga oli ka [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maanteelt]] ära pöörav [[Piibe maantee]], on teed varem kutsutud ka Paide ning Põltsamaa maanteeks.<ref>Aleksander Kivi. ''Tallinna tänavad''. Tallinn: Valgus, 1972. Lk 120.</ref>
 
Juba 13. sajandi alguses oli Tartu maantee lähtealas [[Kivisilla eeslinn]], kus asus 1237. aastal esimest korda mainitud [[Jaani seek]]. Seegiümbrus jäi ulatuslikult asustatuks pikaks ajaks – 1688. aasta Waxelbergi plaan näitab seal tihedat hoonestust, samas kui Narva maantee ääres paiknesid vaid üksikud suvilad ja kõrtsid.<ref>Aleksander Kivi. ''Tallinna tänavad''. Tallinn: Valgus, 1972. Lk 120–121.</ref>
 
Vanemal ajal siirdus osa Narva maanteed pidi Tallinna suunduvaid sõidukeid [[Lasnamäe]]lt laskumise kohal Tartu maanteele, kuna Narva maantee lõik [[Filmi tänav]]ast mäetõusuni oli veel 19. sajandil merevee kõrgseisu ajal vee all ja üldiselt raskesti läbitav. Toonased maanteede kirjeldused tõendavad seda. Sellepärast nimetati Tartu maanteed 1676. aastal ''Wierscher und Jerwischer Weg'' ([[Virumaa|Viru]] ja [[Järvamaa|Järva]] maantee). Hiljem kasutati teed üle Lasnamäe esmajoones taliteena, see on märgitud Waxelbergi plaanil kui ''Winter wäg uthur Landet''.<ref name="Kivi">Aleksander Kivi. ''Tallinna tänavad''. Tallinn: Valgus, 1972. Lk 121.</ref>
 
Tartu maantee 4,27 kilomeetri pikkusel lõigul oli [[1817]]. aastal kuus silda.<ref name="Nerman" /> Maantee algust kuni [[Härjapea jõgi|Härjapea jõe]] sillani nimetati Silla ja [[Kivisilla tänav]]aks (''Steinstrasse'', ''Brückstrasse'', ''Steinbrückstrasse''). 1723. aastal on toodud selle eestikeelne nimetus Prügulits, mis on ilmselt moonutatud saksa keelest.<ref name="Kivi"/>
 
Kivisilla-taguse osa kohta on kasutatud mitmeid lähematele ja kaugematele sihtpunktidele viitavaid nimetusi, näiteks Viru ja Järva maantee, Järva ja Tartu maantee, Paide ehk Tartu maantee, Põltsamaa maantee, Mõigu tee.<ref name="Kivi"/>
 
Tartu maanteed nimetati kuni [[1938]] nimetati Suur-Tartu maanteeks. [[23. märts]]il [[1938]] nimetati tänav ümber Tartu maanteeks, kuna puudus vajadus Suur- ja Väike-Tartu maantee eristamiseks. Väike-Tartu maantee ja Väike-Pärnu maantee olid 1936. aastal ühendatud [[Sakala tänav]]aks.<ref name="Kivi"/>
 
Alates 1934. aastast teostas Eesti valitsus ambitsioonikat plaani Tartu maantee uue trassi rajamiseks, mis pidi kulgema sirgjooneliselt Tallinnast [[Põltsamaa]]ni. Sirgel teel oleks autode maksimumkiirus olnud 150 kilomeetrit tunnis. Tallinna tööbörsi kaudu värvati ehitusele töötuid, sest projekti üks eesmärk oli võidelda [[Ülemaailmne majanduskriis|majanduskriisi]] vastu. Parematel päevadel oli Tallinna lähedal tee-ehitusel ametis ligi 450 inimest.<ref name="Rääsk">Mairo Rääsk. [https://sakala.postimees.ee/344997/aastasajad-vormisid-looduslikust-rajast-tiheda-liiklusega-tallinna-tartu-maantee Aastasajad vormisid looduslikust rajast tiheda liiklusega Tallinna—Tartu maantee]</ref>
 
Detsembrist 1934 kuni 1940. aasta suveni jõuti valmis ehitada kaheksa kilomeetrit uut teed Tallinnast [[Assaku]]ni.<ref name="Rääsk"/> Uut teelõiku nimetati algul Riia maanteeks. Okupatsioonivõimud laiendasid 1958. aastal Tartu maantee nimetust ka uuele trassile, vana maanteelõik hakkas kandma [[Vana-Tartu maantee]] nime.<ref name="Kivi"/>
 
===1867. aasta üleujutus===
5. juunil [[1867]] toimus Tartu maanteel suur üleujutus, kui tormi tekitatud lained murdsid läbi muldtõkke, mis oli rajatud kaitseks [[Ülemiste järv|Ülemiste järve]] üleujutuste eest. Ülemiste mäel oli lahtine linna suubuv magistraaltoru, kust [[Härjapea jõgi]] voolas Tartu maantee kohalt paesse raiutud kanalit mööda mäest alla. Jõe vesi täitis ääreni veskitiigi [[Juhkentali|Juhkentalis]] (praegu asub sel kohal Tiigiveski park ja Kalevi spordihall), mis peagi üle ajas, ujutades üle Tartu maantee ja Maakri tänava lähikonna. Tartu maantee oli [[Mõigu|Mõigust]] kuni seegini järvelaadseks veekoguks muutunud, Narva maanteed mööda voolas suur jõgi. Lühikese ajaga oli Tartu maantee kuni [[Kivisild|Kivisillani]] vee all. Pärast üleujutustest rikutud Tartu maantee parandamist ja veemagistraali kraavi katmist paigaldati 1867. aastal Tartu maanteele 10 kilomeetri pikkune malmtorustik.<ref name="Nerman" /><ref name="suurkask" />
 
==Tänava kulg==
[[Pilt:City Plaza, 2011.JPG|pisi|City Plaza, Tartu maantee 2]]
[[File:Tallinna Jaani Seegi kirik, 14. saj, 1648, 18. saj (1).jpg|pisi|[[Tallinna Jaani seegi kirik]]]]
Tartu maantee osa Tallinna linnas algab [[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]]as [[Kompassi]] asumis [[Ants Laikmaa tänav]]alt jalgteena. [[Kivisilla tänav]]a piirkonnas muutub Tartu maantee sõiduteeks ja ristudes Kivisilla tänavaga siseneb [[Maakri]] asumisse, jäädes Kompassi ja Maakri vaheliseks piiriks. Üle [[Kompassi plats]]i tuleb Tartu maanteele trammitee, kuid tänav on siin veel kitsas ja ühesuunaline. Maakri poolt suubub Tartu maanteele [[Tornimäe tänav]], Kompassi poolt tulevad [[Eduard Viiralti tänav|Eduard Viiralti]] ja [[Pronksi tänav]].
Tartu maantee osa Tallinna linnas algab [[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]]ast [[Ants Laikmaa tänav]]alt [[jalgtee]]na ning [[Kivisilla tänav]]a piirkonnas muutub [[sõidutee]]ks, ristub Kivisilla tänava, [[Tornimäe tänav]]a, [[Eduard Viiralti tänav]]a, [[Pronksi tänav]]a ning jätkub [[Rävala puiestee]] sihil kesklinnast välja viival suunal. Ristub [[Lastekodu tänav|Lastekodu]] ja [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav (Tallinn)|Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänava]], [[Carl Robert Jakobsoni tänav (Tallinn)|Carl Robert Jakobsoni tänava]], [[Torupilli ots]]a, [[Jakob Kunderi põik|Jakob Kunderi põiktänava]], [[Laulupeo tänav]]a, [[Karl August Hermanni tänav (Tallinn)|Karl August Hermanni tänava]], [[Konstantin Türnpu tänav]]a ja [[Odra tänav]]a, [[Johannes Kappeli tänav]]a, [[Lubja tänav]]a, [[Masina tänav|Masina]] ja [[Lasnamäe tänav]]a, [[Pallasti tänav]]a, [[Peterburi tee]], [[Tallinna–Lagedi tee]], [[Suur-Sõjamäe tänav]]a, [[Lennujaama tee]], [[Järveküla–Jüri tee]], [[Kanali tee]], [[Kaabli tänav]]a, [[Kuldala tee]], [[Juhtme tänav]]a, [[Raudkivi tee]] ja [[Lambi tänav]]a, [[Vati tänav]]a, [[Oomi tänav]]a, [[Mõigu tee]]ga.
 
Pronksi tänava ristmikust edasi saab Tartu maanteest suur läbisõidutee, mis jätkub [[Rävala puiestee]] sihil kesklinnast välja viival suunal. Trammid peavad leppima endale eraldatud alaga tänava põhjaservas. Tartu maantee kulgeb nüüd [[Keldrimäe]] piiril, põhjaserv jääb [[Torupilli]] asumisse. Esmalt ristub [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav (Tallinn)|Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav]]. Keldrimäelt tulevad Tartu maanteele [[Torupilli ots]] ja [[Gildi tänav (Tallinn)|Gildi tänav]], Torupillist suubuvad [[Carl Robert Jakobsoni tänav (Tallinn)|Carl Robert Jakobsoni tänav]], [[Jakob Kunderi põik]], [[Laulupeo tänav|Laulupeo]], [[Karl August Hermanni tänav (Tallinn)|Karl August Hermanni]], [[Konstantin Türnpu tänav|Konstantin Türnpu]], [[Johannes Kappeli tänav|Johannes Kappeli]] ja [[Lubja tänav]].
 
Pärast Keldrimäed riivab Tartu maantee lääne pool laiuvat [[Juhkentali]] asumit, kuhu suunduvad [[Odra tänav|Odra]] ja [[Masina tänav]]. Siin tõuseb Tartu maantee mäkke: ees seisab Lasnamäe serv, millelt avaneb vaade seljatagustele vanalinna kirikutornidele. Idas algab [[Lasnamäe|Lasnamäe linnaossa]] kuuluv [[Sikupilli]] asum. Tramm hülgab siin Tartu maantee, pöördudes enne [[Lasnamäe tänav]]at piki mäenõlva kirde suunas. Sikupillist jõuab Tartu maanteele ka [[Pallasti tänav]].
 
Juhkentali ja [[Ülemiste]] piiril haarab Tartu maantee endasse võimas [[Ülemiste liiklussõlm]], kus üksteise järel ületavad tänava kolm suurt silda. Esmalt ristub Tartu maantee [[Peterburi tee]]ga, seejärel jääb pea kohale [[Tallinna–Narva raudtee]] ja kohe selle järel kõrgub kolmas viadukt, mis ühendab [[Suur-Sõjamäe tänav]]at [[Järvevana tee]]ga.
 
Pärast liiklussõlme jääb läände [[Ülemistejärve]] asum, kuhu maanteelt avaneb kohati vaade [[Ülemiste järv]]ele ja ära paistab ka [[Linda kivi]]. Idas ääristab maanteed [[Ülemiste keskus]]e ja [[Tallinna lennujaam]]a parklate avarus, nende vahel siirdub Ülemiste asumisse [[Lennujaama tee]]. Selles lõigus iseloomustavad Tartu maanteed vaade lennujaamale ning tihti madalal üle pea vihisevad maanduvad või õhku tõusvad lennumasinad.
 
Seal, kus Tartu maantee alt läheb läbi [[Vaskjala–Ülemiste kanal]], algab viimaks [[Mõigu]]. Tartu maanteega ristuvad Mõigus [[Vana-Tartu maantee]], [[Kanali tee]], [[Kaabli tänav]], [[Kuldala tee]], [[Juhtme tänav]], [[Lambi tänav]] (mis jätkub [[Peetri (Rae)|Peetri alevikus]] kui [[Raudkivi tee]]), [[Vati tänav|Vati]] ning [[Oomi tänav]]. Alates Raudkivi teest on maantee lääneserval [[Rae vald]]. Kuna Mõigu on osa Kesklinna linnaosast, jõuab Tartu maantee Tallinna kagupiirile kordagi Kesklinnast väljumata. Linnapiiril jõuab Tartu maanteele lõunast tulev [[Mõigu tee]].
 
==Hooned ja kinnistud==
*Tartu maantee ääres [[Suur-Sõjamäe tänav|Suur-Sõjamäe]] 4, [[Ülemiste keskus]]
*Tartu maantee ääres [[Lennujaama tee]] 2, [[Ülemiste Hotell]], endine Tallinna lennujaama hotell "Aeroflot"
*Tartu maantee 101, [[Tallinna lennujaam|Lennart Meri Tallinna lennujaam]]
*Tartu maantee 113, [[Mõigu polder]] ja pumbamaja
*Tartu maantee ääres [[Veesaare tee]] 2, Peetri [[Selver]]
 
==Ajalugu==
 
Tartu maantee 4,27 kilomeetri pikkusel lõigul oli [[1817]]. aastal kuus silda.<ref name="Nerman" />
 
Tartu maanteed nimetati kuni [[1938]] nimetati Suur-Tartu maanteeks. [[23. märts]]il [[1938]] nimetati tänav ümber Tartu maanteeks.
 
===1867. aasta üleujutus===
5. juunil [[1867]] toimus Tartu maanteel suur üleujutus, kui tormi tekitatud lained murdsid läbi muldtõkke, mis oli rajatud kaitseks [[Ülemiste järv|Ülemiste järve]] üleujutuste eest. Ülemiste mäel oli lahtine linna suubuv magistraaltoru, kust [[Härjapea jõgi]] voolas Tartu maantee kohalt paesse raiutud kanalit mööda mäest alla. Jõe vesi täitis ääreni veskitiigi [[Juhkentali|Juhkentalis]] (praegu asub sel kohal Tiigiveski park ja Kalevi spordihall), mis peagi üle ajas, ujutades üle Tartu maantee ja Maakri tänava lähikonna. Tartu maantee oli [[Mõigu|Mõigust]] kuni seegini järvelaadseks veekoguks muutunud, Narva maanteed mööda voolas suur jõgi. Lühikese ajaga oli Tartu maantee kuni [[Kivisild|Kivisillani]] vee all. Pärast üleujutustest rikutud Tartu maantee parandamist ja veemagistraali kraavi katmist paigaldati 1867. aastal Tartu maanteele 10 kilomeetri pikkune malmtorustik.
<ref name="Nerman" /> <ref name="suurkask" />
 
 
 
==Galerii==
3136

muudatust