|
[[Pilt:San Francisco earthquake.jpg|thumb|500px|[[Panoraamfoto]] [[San Francisco]]st pärast [[1906]]. aasta maavärinat.]]
'''Selgitus -'''
'''Maavärin''' on [[seismilised lained|seismilistest lainetest]] põhjustatud maapinna võnkumine.
Maavärin ehk maa peeretus. Kui maa laseb suure käraka siis tekib suured värinad, mis lõhuvad suuri maa alasi. Vahel on ka tunda surmavat gaasi, mis on rohelist värvi.
'''Eristatakse''':
1) tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad Maa sisepinged;
2) vulkaanilist maavärinat, mis kaasneb vulkaanipurskega;
3) langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine;
4) tehnogeenset maavärinat, mida põhjustab inimtegevus(nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus).
Tõugete lähtekohta nimetatakse maavärina [[kolle|koldeks]] ehk [[hüpotsenter|hüpotsentriks]], seal vabanenud energia põhjustab lõhesid ja murranguid ning piki neid kivimasside nihkeid
Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse [[Richteri skaala]]t. Maavärina tagajärgede hindamiseks kasutatakse [[Mercalli skaala]]t.
==Maavärinate esinemine paikkonniti==
[[Image:Quake epicenters 1963-98.png|thumb|300px|Maavärinate [[epitsenter|epitsentrid]], 1963–1998]]
Maavärinad ei toimu igal pool sama tihedalt. Maavärinate tõenäosus on suurim seal, kus on [[laamtektoonika|tektooniliste]] [[laam]]ade liitumiskohad.
==Uurimislugu==
Juba [[joonia loodusfilosoofia|joonia natuurfilosoofid]] püüdsid maavärinat seletada. Tähelepanuväärseim oli vulkaanilisusteooria: maa sisemuses tekivad tule mõjul rõhu all olevad aurud.
Tollal eristati juba [[merevärin]]at, [[langatusvärin]]at ning püst- ja rõhtsihiliste tõugete tagajärjel tekkivat maavärinat.
Kultuuriloolisi järeldusi tegi maavärinast ennekõike [[Poseidonios]], kes pidas sisemaa [[Poseidon]]i-[[kultus]]t johtuvaks maavärinaohust ning püüdis selgitada maavärinaohtlike alade tundemärke.
Rohkest antiikaja kirjandusest maavärinate kohta on säilinud ainult [[Seneca]] "''De terrae motu''" ("Maa liikumisest").
Rahvauskumustes on maavärin alati olnud [[jumalad|jumala]] viha märk.
Alates 1602. aastast on Eesti territooriumil toimunud 25 mainimisväärset maavärinajuhtu, nendest neljal korral oli tegu järeltõugetega.
Eestis toimunud maavärinate arv on olnud kõige suurem enne Kuu kulminatsioone. Pärast kulminatsiooni on maavärinate arv olnud üle kahe korra väiksem.
Kui Kuu oli perigees ja samal ajal noorkuu või täiskuu faasis, siis sel ajal toimus vastavalt 93 ja 85 maavärinat. Kui Kuu oli perigees ja samal ajal esimese ja viimase veerandi faasis, olid maavärinate arvud 44 ja 44. (maavärinate arvud olid 93, 76, 57, 44, 75, 85, 63, 44, 68, 93. [[Nikolai Kozõrev]]i andmete alusel.)
Kõva maa hakkab järsku nagu veepind lainetama ja hüplema. Maapind vappub ja praguneb. Maa-alused tõuked kõikuma puud ja lõhestavad maapinda. Kostab kõrvulukustavat mürinat ja purustavad hooned. Tavaliselt on maavärinakolle 5 kuni 15 kilomeetri sügavus.
Mõned maavärinad võivad olla ka erineva tugevusega. Maailma tugevamad maavärinad on olnud 9-magnituudised.
==Vaata ka==
*[[Maavärinate loend]]
*[[Seismoloogia]]
*[[Maavärina magnituud]]
==Välislingid==
*[http://ansatte.uit.no/kku000/webgeology/webgeology_files/estonian/maavarinad2.html Eesti keelde tõlgitud animeeritud õppevahend maavärinate kohta [[Tromsø ülikool]]i veebilehel [[webGeology]].]
*[http://www.emsc-csem.org/#2 European-Mediterranean Seismological Centre]
*[http://www.sciencecourseware.com/eec/Earthquake/ Virtual Earthquake]
*[http://earthquaketrack.com/recent Today's Earthquakes], reaalajas uuendatavad andmed maavärinate kohta
{{geo-toim}}
[[Kategooria:Seismoloogia]]
| 