Harilik pärn: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Neptuunium (arutelu | kaastöö) P Tühistati kasutaja 80.235.13.179 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kk. Märgis: Tühistamine |
||
1. rida:
{{See artikkel| on puust; perekonnanimi kohta vaata [[Lõhmus (perekonnanimi)]]}}
{{Taksonitabel
| nimi = Harilik pärn
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[taimed]]}}
| seisund =
| seisundi_süsteem =
| seisundi_ref =
| pilt = Tilia cordata 60.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250 px
| riik = [[Taimed]] ''Plantae''
| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''
| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''
| selts = [[Kassinaerilaadsed]] ''Malvales''
| sugukond = [[Pärnalised]] ''Tiliaceae''
| perekond = [[Pärn]] ''Tilia''
| liik = [[Harilik pärn]]
| binaarne = ''Tilia cordata''
| binaarse_autor = [[Philip Miller|Mill.]]
| levikukaart =
| levikukaardi_laius =
| sünonüümid =
}}
'''Harilik pärn''' ehk '''lõhmus''' ehk '''niinepuu''' (''Tilia cordata'') on [[pärnalised|pärnaliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[pärn]]a [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[lehtpuu]].
==Levila ja kasvukoht==
Hariliku pärna levila on suur: [[Euroopa]]s, [[Kaukaasia]]s ja [[Siber]]is. Levila lõunaosas kasvab ta üksnes mägedes, aga mitte kunagi [[metsapiir]]ini.
[[Eesti]]s kasvab pärna kõikjal, kuigi ta on siin oma levila põhjapiiril. Eesti kõige põhjapoolsem pärn on [[Mohni pärn]]. Maailma umbes 25 pärnaliigist on harilik pärn ainus, mis looduslikuna Eestis kasvab<ref name=Kees>[[Heino Kees]]. "Eesti rekordid", 5. kd. [[Tartu Ülikooli Kirjastus]] [[2004]], lk. 25-26</ref>.
Pärna enamusega metsa nimetatakse [[pärnik]]uks. Eestis pärnikuid peaaegu ei ole. Neid leidub näiteks [[Poruni jõgi|Poruni jõe]] kaldal (see jõgi suubub [[Narva jõgi|Narva jõkke]]).
== Botaanilised tunnused ==
[[Pilt:Tilia-cordata2.JPG|pisi|left|Lehed ja õied]]
[[Puukoor|Koor]] on hall ja sile, vanemas eas hallikaspruun, sügavate pikirõmedega [[korp]].
[[Leht|Lehed]] on 4–7 cm pikad, alt sinakasrohelised. Lehed on [[südajas leht|südajad]], lühikese [[terav lehetipp|terava]] tipuga ja karvutud, välja arvatud mõned pruunid tutid [[leherood]]ude nurkades. Leheserv on [[teravsaagjas leheserv|teravsaagjas]], [[Vahelduv leheseis|leheseis vahelduv]].
Pärn [[õitsemine|õitseb]] [[juuli]]s. [[Õisik]]us on 3–11 mõlemasoolist [[õis|õit]]. Õied on kollakasvalged, mõlemasoolised ja väga hästi [[lõhn]]avad. Õite tugev lõhn meelitab ligi [[putukad|putukaid]], kes puud [[putuktolmlemine|tolmeldavad]]. Õied asetsevad väheseõielistes rippuvates [[ebasarikas|ebasarikates]] rohtsetel [[võrse]]tel.
[[Vili]] on 6–7 mm pikk ja 4 mm lai [[viljaliha]]ta pähklisarnane [[luuvili]]. Mõnikord leidub [[kera]]jaid vilju, aga need pole idanemisvõimelised. Alguses on ta kaetud udemetega, aga küpsedes muutub siledaks. Vili on õhukese seinaga, vaevalt märgatavate ribidega ja sisaldab 1–2 [[seeme]]t. Viljad valmivad [[oktoober|oktoobris]] ja varisevad kogu talve jooksul.
Harilikule pärnale kõige lähedasem sugulasliik on [[suurelehine pärn]] ''Tilia platyphyllos''. Nad erinevad teineteisest selle poolest, et suurelehise pärna lehtede alaküljel roodude hargnemiskohtadel on valged karvad, harilikul pärnal aga roostjad karvad. Suurelehise pärna viljad on selgelt märgatavate ribidega, hariliku pärna viljad mitte. Nad annavad omavahel [[hübriid]]e, mida nimetatakse ''Tilia × europaea'' ehk ''T. × vulgaris''.
[[Põhja-Ameerika]]s kasvab [[ameerika pärn]] ''Tilia americana''. See on suuremate ja karedamate lehtedega, mistõttu harilikku pärna nimetatakse Põhja-Ameerikas väikeseleheliseks pärnaks.
Lõhna tekitavad [[karboksüülhape]] [[farnesool]], [[glükosiidid]], [[saponiinid]], [[parkaine]]d, [[karoteenid]], [[askorbiinhape]] ja [[suhkrud]]. Lehed sisaldavad karoteene, askorbiinhapet, lima ja üle 12% [[süsivesik]]uid. Viljad sisaldavad pärast puhastamist kuni 58% [[rasvhape|rasvhappeid]]. Koores leidub [[triterpenoid]]i [[tiliadiin]]i, mis ongi oma nime saanud pärna ladinakeelse nime järgi.
==Kasutamine==
[[Pilt:Bombus hypnorum - Tilia cordata - Keila.jpg|pisi|[[Talukimalane]] pärna õisikul]]
Harilik pärn on väga hea [[meetaim]], [[pärnaõiemesi]] on [[maailmaturg|maailmaturul]] [[mesi|metest]] üks hinnalisemaid. Nii maitse kui raviomaduste poolest loetakse seda sorti mett parimaks. Üks suur pärnapuu võib paarinädalase õitsemisajaga anda kuni 12 kg mett.
Pärna koore alumisest kihist saadud [[niin]]t kasutati vanasti palju [[rogusk]]ite, [[matt]]ide, [[nöör]]ide, [[köis|köite]] ja [[viisk]]ude valmistamiseks. Pärna niin oli Eestis üks parimaid looduslikke sidumisvahendeid.
Pärnaõitest tehakse ka [[pärnaõietee]]d. Sellel on üldine [[põletik]]uvastane toime ning seda kasutatakse [[külmetus]]e, [[palavik]]u, [[gripp|gripi]], valusa kurgu, [[bronhiit|bronhiidi]] ja [[köha]] ravimiseks.
Noored pärnavõrsed on rikkad [[tärklis]]e, suhkrute ja [[vitamiinid]]e poolest. Värskeid võrseid ja [[pung]]i süüakse [[salat (toit)|salatina]] ja isegi [[marineerimine|marineeritakse]].
Tänapäeval ei ole harilikul pärnal suurt majanduslikku tähtsust, sest teda leidub vähe<ref name=Kees/>. Kuid ta on tähtis [[ilupuu]]<ref name=Kees/>. Reostunud õhku talub ta hästi ja sellepärast kasvatatakse teda palju linnades. [[Tallinna südalinn]]as moodustavad 30% kõigist puudest pärnad<ref name=Kees/>. Vahest kõige tuntum pärnaallee on [[Unter den Linden]] [[Berliin]]is.
Harilik pärn on [[Tšehhi]], [[Slovakkia]], [[Poola]] ja [[Sloveenia]] [[rahvuspuu]].
== Eesti rekordpuud ==
[[Pilt:Värava pärn, Hagudi mõis.jpg|pisi|Värava pärn [[Hagudi mõis]]a peahoone lähedal.]]
Varjutaluva, külma- ja tormikindla liigina kasvab pärn kõrgeks ja jämedaks ning elab kuni 600 aastat vanaks. Eesti kõige kõrgem pärn kasvab [[Põlvamaa]]l [[Erastvere park|Erastvere pargis]] ja 1997. aastal oli see 35 m kõrge<ref name=Kees/>.
Eestis kasvab väga jäme [[Sipa pärn]] [[Raplamaa]]l [[Märjamaa]] lähedal. See ei ole ametlikult Eesti jämedaim pärn, sest ametlikku jämedust mõõdetakse rinnakõrguselt, aga Sipa pärn haruneb madalamalt. Kõige peenemast kohast enne harunemist, umbes 5 dm kõrguselt on [[tüvi|tüve]] [[ümbermõõt]] täpselt 9 meetrit.<ref name=Kees/>
Eesti üks vanimaid pärni [[Ülendi pärn]] asub [[Hiiumaa]]l [[Ülendi]] külas. See on ligi 600 aastat vana. 2004. aasta seisuga oli puu 4½ m kõrge ja tüve ümbermõõt rinnakõrguselt oli 6 m. Kunagi oli puu kõrge, aga põletati maha, järele jäi üksnes [[känd]]. Kuid kännust kasvasid välja uued võsud ja puu tervis on rahuldav. 2004. aasta seisuga oli Ülendi pärn ainus [[põlispuu]] Eestis, mille tüve ümbermõõt on suurem kui kõrgus.<ref name=Kees/>
Ainus puu Eestis, mille mitte ainult [[legend]]ide, vaid ka ajalooallikaile toetudes on istutanud [[Karl XII]], on [[Laiuse]]l kasvav [[Kuninga pärn]]. See istutati [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal [[18. sajand]]i alguses.<ref name=Kees/>
==Vaata ka==
*[[Purtse Hiiemäe ohvripärn]]
*[[Elku pärn]]
== Viited ==
{{Viited}}
{{Commons|Tilia cordata}}
[[Kategooria:Pärnalised]]
[[Kategooria:Eesti pärismaised puuliigid]]
| |||