Redaktsioon: 31. juuli 2017, kell 10:08 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 889 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 5. veebruar 2018, kell 10:52 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 889 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
1. rida: {{toimeta}} [[Pilt:Gregory I - Antiphonary of Hartker of Sankt Gallen.jpg\|pisi\|[[Gregorius Suur]] dikteerib koraali, mida talle ~~püha~~Püha Vaimu läbi – pildil kujutatud tuvina – on sisendatud. Kirjutaja ees vahatahvlil on näha [[neuma]]d. ''"Hartkeri antifonaarium''". Sankt-Galleni klooster, ~~umb.~~umbes 1000 pKr.]] '''~~Gregooriuse~~Gregoriuse koraal''' ehk '''~~gregooriuse~~gregoriuse laul''' ([[ladina keel\|ladina]] ''cantus gregorianus'') on [[keskaeg\|keskajast]] pärinev [[ühehäälsus\|ühehäälne]] [[kristlus\|kristlik]] [[laul]], mis on oma nime saanud [[paavst]] [[Gregorius Suur]]e järgi. Gregooriuse koraal on üldnimetus, mis ühendab mitmeid erinevaid [[muusikažanr\|žanre]] ja [[muusikavorm\|vorme]]. Gregooriuse koraal arenes välja meloodiatest, mis olid kristlaste seas levima hakanud juba [[Vana-Rooma]]s ning pärinesid [[Palestiina]]st. Aja jooksul kaotasid need laulud oma idamaise värvingu ning lihtsustusid. [[604]]. aastal valmis paavst Gregorius Suure käsul koostatud koraaliviiside valikkogumik ehk ''"Gregoriuse antifonaarium''". Sellest alates hakati [[kristlus\|kristlikel]] [[jumalateenistus]]tel kasutama üksnes seal avaldatud viise. Gregooriuse koraali lauldi saateta (''[[a cappella]]''), sest kirikus olid [[pill]]id keelatud. Koraalide viis oli sageli väga avaralt arendatud, omapärase aeglase rütmiga, mis allus tekstile (puudus kindel [[taktimõõt]]). Kõiki helisid viisis esitati ühtlaselt, ilma rõhutamisteta. Puudusid ka dünaamilised varjundid – kogu viis kõlas algusest lõpuni ühesuguse tugevusega.{{lisa viide}} Gregooriuse koraale lauldi [[ladina keel]]es, tekstid olid kanoniseeritud palved ja ülistused [[Jumal]]ale, [[Jeesus]]ele, [[neitsi Maarja]]le, [[pühak]]utele. Meloodiate ülesmärkimiseks kasutati teksti kohale kirjutatud erilisi märke, [[neuma]]sid, millest on välja arenenud [[noodikiri]]. 32. rida: ==Välislingid== ===Õppevahendid=== [http://interletras.com/canticum/Eng/index1_Eng.html Canticum Novum. ~~Gregooriuse~~Gregoriuse laulu teooria ja tehnika] (~~Inglise~~inglise keeles) ~~Kasutatud 3.09.2012.~~ "[http://musicasacra.com/communio/ "Noodid, lauluraamatud ja laulud allalaadimiseks"]". musicasacra.com ~~Kasutatud 3.09.2012.~~ [http://archive.org/details/TheLiberUsualis1961 ''Liber Usualis'', 1961. aasta väljaanne] Sissejuhatus sisaldab kõik vajaliku kvadraatkirja lugemaõppimiseks. (~~Inglise~~inglise keeles) ~~Kasutatud 3.09.2012.~~ [http://www.u.arizona.edu/~aversa/music/Gregorian%20Chant/greg_chant.pdf Singing Gregorian Chant] ~~Gregooriuse~~Gregoriuse laulu algõpetus (inglise keeles)~~. Kasutatud 3.09.2012.~~ ===Audioloengud=== [http://www.pereraadio.ee/uus/index.php?option=com_content&view=article&id=384%3Aminu-muusika-2011&catid=79%3Aminu-muusika&Itemi Minu muusika 2011.04.02 – Dom Jacques Hourlieri "Vestlused gregooriuse laulu vaimsusest" (1. osa) (Mare Tamm)] [http://www.pereraadio.ee/uus/index.php?option=com_content&view=article&id=384%3Aminu-muusika-2011&catid=79%3Aminu-muusika&Itemi Minu muusika 2011.04.09 – Dom Jacques Hourlieri "Vestlused gregooriuse laulu vaimsusest" (2. osa) (Mare Tamm)] ==Andmebaasid== 47. rida: * [http://gregobase.selapa.net/ GregoBase. A database of gregorian scores] * [http://imslp.org/wiki/Category:Gregorian_Chant/Collections IMSLP. Category:Gregorian_Chant/Collections]

Gregoriuse koraal: erinevus redaktsioonide vahel