koosneb kahest ajalooliselt külast – Kukevere ja Säänla. [[1725]] elas külas 70 inimest. 1977. aastal liideti Kukevere külaga osa Käravete asula territooriumist. Enne [[kolhoos|kolhoose]]e olnud Kukevere külas 13 talu, nendest 8 omanikud olid Kirnmannid. Niisamuti oli suurem osa Kukevere elanikest Kirnmannid. Kukeveres tegutses Gustav Kirnmanni juhtimisel segakoor, mis käis ka [[laulupidu|laulupidudel]]del. Kukeveres tegutses ka naisselts, mida juhatas Aliide Kirnmann.
==Vaatamisväärsused ==
Kukevere külas Innu talu lähedal kuusesegametsas asub roosakashall heinasaokujuline [[graniit|graniitrahn]]rahn: pikkus 6,3 m, laius 5,8 m (kitsamal otsal 4,6), kõrgus 2,7 m, ümbermõõt 21 m. Kivim on jämedateraline ja [[kvarts|kvartsirikas]]irikas. Põhjakülje kallakul on näha laste liulaskmise rada. Rahnu tipus asub looduslikuna näiv lohk läbimõõduga 40–50 cm ja sügavusega 10 cm. Lohus leidub sütt ja tuhka ja sealt väljub väike veevoolurenn. Nii lohu kui ka kogu kivi pind on konarlik ja kaetud samblaga. Ümbruses esineb ka väiksemaid rahne. Läheduses asuvad [[Jänijõgi|Jänijõe]] alguse allikad. Rahnu nimi “Kohtumiskivi” tulevat sellest, et vanasti käinud külanoored rahnu juures kokku saamas.
Omaette kaunis vaade avaneb Piibe maanteelt külani viival alleel.
Teed külla juhatab põline [[mänd]]. [[Kukevere mõis|Kukevere mõisa]]a kuivati on kaunis näide [[Järvamaa]] põhjaosale tüüpilisest [[maakivi]] ja Kuru [[lubidolomiit|lubidolomiidi]] kooskasutamisest. Siin töötas kõrtsmikuna kuulus “prohvet Maltsvet” [[Juhan Leinberg]].
Küla piirkonnas Jaani ja Karja talu maadel on [[arheoloogiamälestis]]tena kaitse all kaks [[kivikalme]]t.
