Vaivara kihelkond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Vaivara kihelkonna mõisad: vaid üks Riigi-nimeline mõis Eestis |
PResümee puudub |
||
14. rida:
}}
[[Pilt: Alutaguse.jpg |thumb|300px|Alutaguse kirikukihelkonnad]]
'''Vaivara kirikukihelkond''' oli [[kihelkond]] Virumaal ja Alutagusel ning Viru/[[Rakvere kreis]]is
Kihelkond asus tänapäeva [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linnas]], [[Narva]] ja [[Sillamäe]] linna aladel, osaliselt endiste [[Toila vald|Toila]] ja [[Illuka vald|Illuka valla]] aladel. Piir [[Jõhvi kihelkond|Jõhvi]] ja Vaivara kihelkonna vahel on korduvalt muutunud mõlemas suunas. Kihelkonda on kuulunud ka [[Narva jõgi|Narva jõe]] taguseid alasid. Vaivara kihelkond moodustati ajaloolise [[Alutaguse kihelkond|Alutaguse kihelkonna]] alale.
30. rida:
[[1256]]. aastast on esimesed teated [[Narva linnus]]est, mis ehitati Narvia küla lähistele. [[1346]]. on esimesed kirjalikud teated kiriku kohta Narvas.
1346. aastal alanud [[Liivi ordu]] võimuperioodil moodustati [[Narva foogtkond]], kuhu kuulus ka Vaivara kihelkonna ala. [[1347]] alustas Liivi ordu Narva linnuse tugevdamist. [[1349]]. aastal ehitati kihelkonna maa-alale esimene [[Vasknarva ordulinnus]], kuid pihkvalased hävitasid selle samal aastal toimunud sõjakäigu ajal. Aastatel [[1427]]–[[1442]]
Taani ja Liivi orduriigi ajal tekkis Vaivara kihelkonnas palju uusi asumeid: [[1361]] [[Auvere]], [[1374]] [[Vepsküla]], [[1399]] [[Tsornajõe]], [[1412]] [[Laagna]], [[1425]] [[Sõtke (Vaivara)|Sõtke]], [[1428]] [[Tõrvajõe]], [[1498]] [[Metsküla (Vaivara)|Metsküla]], [[1498]] [[Mustajõe (Vaivara)|Mustajõe]], [[1498]] [[Perjatsi]], [[1499]] [[Repniku]], [[1499]] [[Vaivara]], [[1499]] [[Tunderküla]], [[1521]] [[Vodava]], [[1521]] [[Vääsna]], [[1552]] [[Joala]].
38. rida:
[[1502]] oli Narvas [[Narva Pühima Neitsi Maarja kirik|Pühima Neitsi Maarja kirik]], arvatavasti kloostrikirikuna. Vaivaras oli kirik (Narva saksa kiriku abikirik) olemas hiljemalt [[16. sajand]]il. [[Vaivara kirik]]u dokumente on säilinud alates [[1699]]. aastast.
Liivi sõja ajal peeti kihelkonnas ägedaid lahinguid. Kihelkond laastati. [[22. jaanuar]]il [[1558]] tungis Vene vägi põhjas Vaivara kihelkonna ja lõunas [[Vastseliina]] kaudu [[Tartu piiskopkond]]a. Rüüsteretk kestis 3 nädalat. [[11. mai]]l 1558
Rootsi ajal 1581–[[1591]] kuulus Vaivara kirikukihelkond Alutaguse kihelkonna koosseisus [[Ingerimaa]] koosseisu. [[10. august]]il [[1583]] sõlmis Venemaa Rootsiga kolmeks aastaks [[Pljussa vaherahu]]. [[Põhja-Eesti|Põhja-]] ja [[Lääne-Eesti]] läksid Rootsi kuninga võimu alla. 1591–[[1617]] olid Narva ja Vasknarva foogtkonnad ühendatud [[Narva lään]]iks. 1617 liideti Alutaguse kihelkonna alad uuesti Ingerimaaga. [[1641]]. aastal liideti Vaivara kihelkond kiriklikult [[Ingeri superintendantuur]]iga. [[Eestimaa kubermang]]uga ühendati Vaivara kirikukihelkond Alutaguse kihelkonna koosseisus nii halduslikult, kui kiriklikult aastal [[1651]]. Samal aastal asutati [[Narva foogtikohus]], millele kohtupiirkonda kuulus ka Vaivara kihelkond. [[Foogtikohus]] eksisteeris aastani [[1889]].
| |||