Redaktsioon: 26. jaanuar 2017, kell 15:31 redigeeri Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 067 muudatust →‎Tööpataljonide moodustamise algus: repatriandid; lingid ainsuse alla kokku Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 4. veebruar 2018, kell 18:42 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 813 muudatust P aatompomm > aatomipomm Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
27. rida: Baltvojenmorstroi juhtkond asus Tallinnas, ülemaks (ja ühtlasi [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat\|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi]] [[Glavpromstroi]] ülema asetäitjaks) määrati kindralmajor [[Ivan Komzin]], ülema asetäitjaks kindralmajor Arseni Kurlõkin (end. Moldaavia ringkonna piirivalvevägede ülem). Selle koosseisu kuulusid Tallinna, [[Riia mereväebaas\|Riia]] ja [[Porkkala mereväebaas]]i ehitusvalitsused. [[Tallinna Mereväebaasi Ehitusvalitsus]]e ülemaks kohakaasluse alusel määrati ülalmainitud kindralmajor Komzin, kes juhatas aastatel 1940–1941 [[Paldiski mereväebaas]]i rajamist, olles tollal ~~NSVL~~NSV Liidu raskemasinaehituse ministri asetäitja ehituse alal). „Baltvojenmorstroi“ üksikud sõjaväeehituspataljonid (OVSB): 1. Üksik sõjaväeehituspataljon (''Otdelnõi Vojennõi Stroitelnõi Bataljon''), Pelgurand; 43. rida: [[Sudostroi]] – [[laevatehas nr 871]]<ref name="Nõukogude armee ehituspataljonid Eestis"/>. ==Tööpataljonid Nõukogude ~~aatompommiprojekti~~aatomipommiprojekti arengus== Säilitamaks odavat tööjõudu, vabastas [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat]] (kelle kompetentsi kuulus NSV Liidus rajatavatele [[strateegilised objektid\|strateegilistele objektidele]] odava tööjõu hankimine) [[GULAG]]-i laagritest 1946. aasta kevadel Balti riikidest pärit 1922.~~-1927~~–1927. aastakäigu Saksa armee sõjavangid, mobiliseerides need automaatselt NKVD-le allunud tööpataljonidesse. Sillamäele suure [[uraan]]i~~<nowiki><~~/nowiki>[[Maavarade rikastamine\|rikastus]]~~<nowiki>~~</nowiki>tehase rajamiseks toodi Venemaa vangilaagritest Narva umbes 4000 Eesti, Läti ja Leedu sõjavangi, kus neist moodustati kolm NKVD tööpataljoni (4., 6. ja 7. eri sõjaväe ehituspataljon) janing saadeti [[Sillamäe tehas]]t ~~ning~~ja vajalikke kommunikatsioone ehitama.<ref>[http://www.parnupostimees.ee/170605/esileht/10056713.php Kui Siberisse hakkasid veerema ešelonid sõjavangidega]</ref>. Ehituspataljon nr 1, [[Käige]]. 64. rida: Põhja-Balti Laevastiku ehituspataljonid nr 877 [[Virtsu]]s, nr 873 [[Haapsalu]]s, nr 876 [[Paldiski]]s ja nr 878 [[Pääsküla]]s<ref name="Nõukogude armee ehituspataljonid Eestis"/>. ~~==Välislingid==~~ ==Viited== {{viited}}

Nõukogude tööpataljonid Eestis: erinevus redaktsioonide vahel