Erinevus lehekülje "Kaart" redaktsioonide vahel

[[Pilt:Kepler-world.jpg|pisi|[[Johannes Kepler]]i [[maailmakaart]].]]

[[Pilt:Album von Dorpat, TKM 0031H 03, crop.jpg|pisi|Tartu linnaplaan [[Louis Höflinger]]i 1860. aasta kaardil.]]

Kuna [[Maa (planeet)|Maa]] pind on kumer, tuleb tasapinnalise kaardi valmistamisel kasutada [[kaardiprojektsioon]]e.

Kaardistatava ala ja kaardi suuruserinevusisuuruse erinevusi iseloomustab [[mõõtkava]], mis näitab, mitu korda on reaalsettegelikku maastikku kaardil kujutamiseks vähendatud.

Kaardid jagunevad sisu poolest [[üldgeograafiline kaart|üldgeograafilisteks]], [[temaatiline kaart|temaatilisteks]], [[erikaart|erikaartideks]] ja [[turismikaart|turismikaartideks]]. Üldgeograafilisel kaardil on enamasti kujutatud objekte ja nähtusi, mis on maastikul viibijale ka reaalselttegelikult jälgitavad (näiteks [[veekogu]]d, [[asula]]d, [[reljeef]], [[tee]]d jm). Üksikasjalikke üldgeograafilisi kaarte nimetatakse [[topograafiline kaart|topograafilisteks kaartideks]]. Temaatilistel kaartidel kujutatakse mingit kindlat objektide klassi või nähtust ja enamasti ei ole need maastikul viibides reaalselt jälgitavad (näiteks [[klimatoloogia]]-, [[kultuur]]i- või [[rahvastik]]u <nowiki/>teemalised). Erikaardid on näiteks [[meri|merekaart]] ja [[orienteerumiskaart]].

Kaarte saab jaotada ka otstarbe või ülesande järgi:, näiteks [[teadus]]likud, [[kataster|katastri]]-, [[propaganda]]-, [[teatmekaart|teatme]]-, [[õppekaart|õppe]]-, [[merekaart|mere]]-, [[lennukaart|lennu]]-, [[teedekaart|teede]]-, [[turismikaart|turismi]]- jm.või muud kaardid.

Objektide tähistamiseks kaardil kasutatakse [[leppemärk]]e, kusjuures püütakse lähtuda kas väljakujunenud tavadest või loogilisest seosest leppemärgi ja tegeliku objekti vahel. Leppemärkide selgitused on keerulisemate kaartide puhul antudesitatud kaardi [[legend]]is.

[[Mõõtkava]] järgi jaotatakse kaardid: suure-, keskmise ja väikesemõõtkavalisteks.

Kaartidega tegelevat [[teadusharu]] nimetatakse [[kartograafia]]ks.