Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
[[Pilt:Componentes.JPG|thumb|Komponendid]]
 
'''Elektroonika''' on teadus elektrienergia juhtimisest elektrilisel teel, milles [[elektron]]<nowiki/>idel on fundamentaalne roll. Elektroonika tegeleb [[Elektrilised ahelad|elektriliste ahelatega]], mis sisaldavad [[Aktiivsed elektrilised komponendid|aktiivseid elektrilisi komponente]] (nagu näiteks vaakumlambid, [[transistor]]<nowiki/>id, [[diood]]<nowiki/>id, [[integraallülitus]]<nowiki/>ed, [[optoelektroonika]] ja [[andur]]<nowiki/>id), sellega seotud [[Passiivsed elektrilised komponendid|passiivseid elektrilisi komponente]] ja (nende) ühendamistehnoloogiaid. Tavaliselt sisaldavad elektroonikaseadmed peamiselt või eranditult aktiivsetest pooljuhtidest vooluahelat, mis on täiendatud passiivsete elementidega. Sellist vooluahelat käsitletakse kui [[elektronahel]]<nowiki/>at (-[[lülitus]]<nowiki/>t).
 
Elektroonikat kui teadust peetakse [[füüsika]] ja [[elektrotehnika]] haruks.<ref>{{Cite web|url=https://www.britannica.com/technology/electronics|title= Electronics, Encyclopædia Britannica|last=|first=|date=September 2016|website=|publisher=Encyclopædia Britannica|access-date=}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://en.oxforddictionaries.com/definition/electronics|title= Electronics definition, Oxford Dictionary|last=|first=|date=Veebruar 2017|website=|publisher=Oxford University Press}}</ref>
Aktiivsete komponentide mittelineaarne käitumine ja nende võime juhtida elektronide vooge muudab nõrkade signaalide võimendamise võimalikuks. Elektroonikat kasutatakse laialdaselt [[informatsiooni töötlemise]]<nowiki/>s, [[telekommunikatsioon]]<nowiki/>is ja [[signaalitöötlus]]<nowiki/>es. Elektrooniliste seadmete suutlikkus käituda [[lüliti]]<nowiki/>tena muudab digitaalse teabe töötlemise võimalikuks. Ühendamise tehnoloogiad, nagu [[Trükkplaat|trükkplaadid]], elektroonika pakendamise tehnoloogia ja muud erinevad ühendamise infrastruktuuri lahendused, annavad ahelale funktsionaalsuse ja muudavad segamini kasutatud komponendid regulaarseks töötavaks süsteemiks.
 
Elektroonika eristub elektrialasest ja elektromehaanikaalasest teadusest ja tehnoloogiast, mis tegelevad elektrienergia genereerimise, jaotamise, lülitamise, salvestamisega ning muundamisega teistest energiavormidest või ka teisteks energiavormideks, kasutades juhtmeid, mootoreid, generaatoreid, patareisid, lüliteid, releesid, transformaatoreid, takisteid ja muid passiivseid komponente. See eristumine algas 1906. aasta paiku, kui Lee De Forest leiutas trioodi[[triood]]<nowiki/>i, mis muutis võimalikuks võimendada raadiosignaale ja helisignaale mitte-mehaanilise seadme abil. Kuni 1950. aastani kutsuti seda ala raadioelektroonikaks (''radio engineering''), kuna selle põhiline rakendus oli raadiosaatjate, ja vastuvõtjate väljatöötamine ja teooria, aga ka vaakumlampide välhatöötamineteooria ja teooriakasutamine.
 
Tänapäeval kasutab enamik elektroonilisi seadmeid elektroonilise kontrolli teostamiseks [[pooljuht]]<nowiki/>komponente. Pooljuhtseadmete ja nendega seotud tehnoloogia uurimist peetakse [[tahkete kehade füüsika]] haruks, samas kui praktiliste probleemide lahendamiseks mõeldud elektrooniliste ahelate väljatöötamine ja ehitamine kuulub [[elektroonikainseneeria]] alla. See artikkel keskendub elektroonika rakendustehnoloogilistele aspektidele.
==Elektroonilised seadmed ja komponendid==
 
Elektrooniline komponent on füüsiline üksus [[Elektrooniline süsteem|elektroonilises süsteemis]], mida kasutatakse elektronide või nendega seotud väljade mõjutamiseks vastavalt elektroonilise süsteemi kavandatud funktsioonile. Konkreetsete funktsioonide (näiteks võimendi, raadiovastuvõtja või ostsillaatori) loomiseks mõeldud komponendid on üldjuhul ette nähtud omavahel ühendamiseks, tavaliselt trükkplaadile jootmise teel. Komponendid võivad olla pakitud üksikult või keerukamate rühmade kujul integralskeemidena[[integralskeem]]<nowiki/>idena. Mõned levinud elektroonikakomponendid on kondensaatorid, induktiivpoolid, takistid, dioodid, transistorid jne. Komponendid liigitatakse tihti aktiivseteks (nt transistorid ja türistorid) või passiivseteks (näiteks takistid, dioodid, induktiivpoolid ja kondensaatorid).
 
==Elektrooniliste komponentide ajalugu==
Vaakumlambid olid üks esimesi elektroonilisi komponente.<ref>{{Cite journal|last=Guarnieri|first=M.|date=2012|title=The age of vacuum tubes: Early devices and the rise of radio communications|journal=IEEE Ind. Electron. M.|volume=6|issue=1|pages=41–43|doi=10.1109/MIE.2012.2182822|ref=harv}}</ref> Nemad määrasid peaaegu täielikult kahekümnenda sajandi esimese poolel toimunud elektroonikarevolutsiooni käigu.<ref>{{Cite journal|last=Guarnieri|first=M.|date=2012|title=The age of vacuum tubes: the conquest of analog communications|journal=IEEE Ind. Electron. M.|volume=6|issue=2|pages=52–54|doi=10.1109/MIE.2012.2193274|ref=harv}}</ref><ref>{{Cite journal|last=Guarnieri|first=M.|date=2012|title=The age of Vacuum Tubes: Merging with Digital Computing|journal=IEEE Ind. Electron. M.|volume=6|issue=3|pages=52–55|doi=10.1109/MIE.2012.2207830|ref=harv}}</ref> Need viisid elektroonika edasi algelise lõbustuse tasemelt, andes meile raadio, televisiooni, fonograafid, radarid, telefoni kaugside ja palju muud. Kuni 1980. aastate keskpaigani mängisid need juhtivat rolli mikrolaine ja kõrgepingeülekande ning televisiooni vastuvõtjate valdkonnas.<ref name="Okamura1994">{{cite book|author=Sōgo Okamura|title=History of Electron Tubes|url=https://books.google.com/books?id=VHFyngmO95YC&pg=PR4|year=1994|publisher=IOS Press|isbn=978-90-5199-145-1|page=5}}</ref> Vaakumlampe kasutatakse endiselt mõnes erirakenduses, näiteks suure võimsusega raadiosagedusvõimendid, elektronkiiretorud, spetsiaalsed heliseadmed, kitarrivõimendid ja mõned mikrolaineseadmed.
 
1955. aasta aprillis valminud laua-arvuti IBM 608 oli esimene IBM-i toode, milles kasutati transistore ilma ühegi vaakumlambita, ja seda peetakse esimeseks täielikult transistoridel toimivaks kommertsturule toodetud arvutusmasinaks. 608 sisaldas üle 3000 germaaniumtransistori. Thomas J. Watson Jr andis korralduse kasutada transistore kõigi tulevaste IBMi toodete väljatöötamisel. Sellest ajast alates kasutati arvutiloogika ja välisseadmete puhul peaaegu eranditult transistoreidtransistore.
 
==Ahelate tüübid==
Nüüdisajal leiab harva ahelaid, mis on täiesti analoogsed. Tänapäeval võivad analoogsüsteemid jõudluse parandamiseks kasutada digitaalseid või isegi mikroprotsessori tehnoloogiaid.
 
Mõnikord võib olla raske eristada analoog- ja digitaalsignaale, kuna neil on nii lineaarsed kui ka mittelineaarsed toimingud. Näiteks on komparaator, mis võtab sisse pideva pinge, kuid väljastab ainult kahte taset, nagu ka digitaalahelas. Sarnaselt võib ülekoormatud transistoritransistorvõimendi võimendiväljund võttaomandada kontrollitudjuhitava loogilise lüliti väljundi omadusi, millel on sisuliselt kaks väljunditaset. Tegelikult on paljud digitaalsed lülitused rakendatud analoogahelate variantidena, mis sarnanevad selle näitega. Lõppude lõpuks on ju kõik tegeliku füüsilise maailma aspektid põhiliselt analoogsed, nii et digitaalseid efekte saab realiseerida ainult analoogkäitumise piiramisel.
 
===Digitaalahelad===
2817

muudatust