Vikipeedia

Nutistu: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
→‎Vaata ka: * Kõigevõrk<!--http://akit.cyber.ee/term/9354-internet-of-things-services-and-people#t_9354-->
värkvõrk -> nutistu
1. rida:
{{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=jaanuar}} {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=jaanuar}}
'''VärkvõrkNutistu''' ehk '''asjade internet''' (inglise keeles ''internet of things'', [[lühend]] ''IoT'') on [[Internet]]i kaudu seotud asjade võrk, kus need kasutaja ja üksteisega informatsiooni jagavad ja vahetavad ning koos teatud ülesandeid täidavad.
 
Need seadmed võivad olla nii nutitelefonid, köögitehnika, pesumasinad, autod, meditsiiniseadmed, aktiivsusmonitorid, hooned ja kasvõi [[foor]]id. Ekspertide hinnangul on aastaks 2020 maailmas üle 50 miljardi värkvõrgunutistu seadme.<ref name="cisco.com" /> Turu väärtusväärtuseks on prognoositud 80 miljardit dollarit.<ref>[https://www.toptal.com/designers/interactive/smart-home-domestic-internet-of-things Toptal - Home Smart Home: asjade internetikaubandus]</ref>
 
Lihtsaim asjade interneti näide see, kui garaažiuksed „saavad aru”, et omaniku auto on läheduses või kui omanik saadab käsu ukse avamiseks oma nutitelefonilt.<ref name="delfi.ee" /> ja infot sellekohase teabega vahendatakse Interneti protokollide abil.
 
==Ajalugu==
Esmakordselt kasutas ingliskeelset väljendit "Internet of Things" Inglise ettevõtja Kevin Ashton 1999. aastal.<ref name="theguardian.com" />
<ref name="theguardian.com" />
 
Esimene internetti ühendatud nn ebatraditsiooniline seade pärineb aastast 1980. Carnegie ülikoolis oli Coca-Cola müügiautomaat, mille programmeerijad ühendasid internetti. Nad said kontrollida masina seisukorda ning teha kindlaks teha, kas masinas on neid vajadusel jook ootamas.<ref name="kfst.ee" />
<ref name="kfst.ee" />
 
Eestikeelne väljend „värkvõrk“„nutistu“ pärineb Euroopa Komisjoni esindusEesti Eestisesinduse, Eesti Keele Instituudi ja Postimeheajalehe pooltPostimees 20142015. aastal korraldatud sõnavõistluselt, kus otsiti eestikeelseid vasteid populaarsetele võõrsõnadele.<ref>{{Netiviide|Autor=Tiina nameKaukvere, Hendrik Alla|URL=https://kultuur.postimees.ee/3060763/sonavoistluse-voitja-on-nuhvel|Pealkiri=Sõnavõistluse võitja on "nuhvel"|Väljaanne=Postimees|Aeg=19. jaanuar 2015|Kasutatud=3. veebruar 2018}}</ref> Kasutusel on ka samal võistlusel ära märgitud vaste "värkvõrk", mida aga ametliku kasutuse jaoks peeti liiga kõnekeelseks.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.sonavoistlus.ee"/tulemused|Pealkiri=Sõnavõistluse tulemused|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=3. veebruar 2018}}</ref>
 
==Kasutusvaldkonnad==
{{kopipeist|allikas=https://tehnika.postimees.ee/3586523/mida-tahendab-ikkagi-asjade-internet-ja-kuidas-see-meie-elu-paremaks-teeb}}
VärkvõguseadmedNutistuseadmed on laialdaselt levinud.
 
'''Asjade internet tänavatel.''' Kodust väljaspool võib asjade internetti kohata nutikates kogukondades või nutilinnades, mida plaanitakse peagi rajada näiteks Singapuris, Suurbritannias, USAs ja Hiinas. Suurenenud ühenduvus saab linnades mõju avaldada näiteks kanalisatsioonisüsteemile, elektriühendustele ja transpordisüsteemile. Näiteks ühendatud sensorid tänavatel või veejaotussüsteemides saaksid jälgida muutusi õhukvaliteedis või tuvastada lekkeid. Neid andmeid võib omakorda kasutada linnaplaneerimises ning tervisepoliitikas. Asjade internet võib aidata ka liikluse reguleerimist – reaalajas saadavaid andmeid saab kasutada fooritulede ajastamiseks ummikute ajal või hõreda liikluse puhul. Põllumajanduses on sensorid suureks abiks näiteks pinnase olukorra jälgimiseks.▼
'''Asjade internet tänavatel'''
▲Kodust väljaspool võib asjade internetti kohata nutikates kogukondades või nutilinnades, mida plaanitakse peagi rajada näiteks Singapuris, Suurbritannias, USAs ja Hiinas. Suurenenud ühenduvus saab linnades mõju avaldada näiteks kanalisatsioonisüsteemile, elektriühendustele ja transpordisüsteemile. Näiteks ühendatud sensorid tänavatel või veejaotussüsteemides saaksid jälgida muutusi õhukvaliteedis või tuvastada lekkeid. Neid andmeid võib omakorda kasutada linnaplaneerimises ning tervisepoliitikas. Asjade internet võib aidata ka liikluse reguleerimist – reaalajas saadavaid andmeid saab kasutada fooritulede ajastamiseks ummikute ajal või hõreda liikluse puhul. Põllumajanduses on sensorid suureks abiks näiteks pinnase olukorra jälgimiseks.
 
'''Nutistu tervishoius.''' Asjade internetil on ka suur potentsiaal pakkuda arenguhüpet tervishoiu sektorile. Tervisenäitajate pidev jälgimine on mõnede patsientide puhul väga vajalik. See loob võimaluse järgmise generatsiooni nutiseadmetele, et suurendada nende funktsionaalsust, pakkuda väärtuslikumaid andmeid ning vähendada vajadust patsiendi ja arsti otseseks kohtumiseks. Haiglad kogu maailmas on hakanud kasutama selliseid progressiivseid tehnoloogiaid nagu näiteks „nutikad voodid“, mis suudavad tuvastada, kui keegi voodis lamab või püsti üritab tõusta. Veel üks valdkond, kus sellisest intuitiivsest tehnoloogiast võiks kasu olla on koduravil olevad patsiendid – nutiseadmed saavad automaatselt laadida pilve andmeid näiteks selle kohta, kui ravimid on jäetud võtmata või muude indikaatorite kohta, millest tuleks hooldajale teada anda. Tervist monitoorivad seadmed aitavad vähendada tervishoiu süsteemi finantskoormust ning vananeva rahvastiku puhul aidata kaasa kvaliteetsele ja pikale iseseisvale kodusele elule.▼
'''Värkvõrk tervishoius'''
▲Asjade internetil on ka suur potentsiaal pakkuda arenguhüpet tervishoiu sektorile. Tervisenäitajate pidev jälgimine on mõnede patsientide puhul väga vajalik. See loob võimaluse järgmise generatsiooni nutiseadmetele, et suurendada nende funktsionaalsust, pakkuda väärtuslikumaid andmeid ning vähendada vajadust patsiendi ja arsti otseseks kohtumiseks. Haiglad kogu maailmas on hakanud kasutama selliseid progressiivseid tehnoloogiaid nagu näiteks „nutikad voodid“, mis suudavad tuvastada, kui keegi voodis lamab või püsti üritab tõusta. Veel üks valdkond, kus sellisest intuitiivsest tehnoloogiast võiks kasu olla on koduravil olevad patsiendid – nutiseadmed saavad automaatselt laadida pilve andmeid näiteks selle kohta, kui ravimid on jäetud võtmata või muude indikaatorite kohta, millest tuleks hooldajale teada anda. Tervist monitoorivad seadmed aitavad vähendada tervishoiu süsteemi finantskoormust ning vananeva rahvastiku puhul aidata kaasa kvaliteetsele ja pikale iseseisvale kodusele elule.
 
'''Nutistu äris.''' Peamised ärilised eelised, mis asjade interneti puhul tekivad on tegevuse tõhususe kasv, suurenenud funktsionaalsus ning täiendava tulu teenimise võimaluste kasv sellistes sektorites nagu näiteks tootmine, energiahaldus, transport, põllumajandus ja muud. Lühidalt aitab see saavutada madalamaid tegevuskulusid ning võita uusi kliente.▼
'''Värkvõrk äris'''
▲Peamised ärilised eelised, mis asjade interneti puhul tekivad on tegevuse tõhususe kasv, suurenenud funktsionaalsus ning täiendava tulu teenimise võimaluste kasv sellistes sektorites nagu näiteks tootmine, energiahaldus, transport, põllumajandus ja muud. Lühidalt aitab see saavutada madalamaid tegevuskulusid ning võita uusi kliente.
 
Näiteks jaemüügi puhul kasutatavad automaatkassad võtavad klientide ostude eest automaatselt raha samal ajal, kui ta oma ostudega poest välja jalutab. Eestis on näiteks sarnane progressiivne tehnoloogia kasutusel Tallinna ja Tartu ühistranspordis, kus saab bussipiletina kasutada vaid üht kaarti, millelt bussisõidu ajal automaatselt raha maha võetakse. Asjade internet pakub lõputult võimalusi pakkuda personalalseid pakkumisi vastavalt inimese asukohale, ostuajaloole või muudele andmetele. <ref name="ohtuleht.ee" />
 
'''Nutistu kodus.''' Põhilise osa värkvõrgu seadmetestnutistust moodustavad ikkagi seadmed mis on seotud hoonetega. Enamasti on nende eesmärgiks muuta hoone kasutamine mugavamaks või säästlikumaks. Heaks näiteks on RFID põhilised kontaktivabad ligipääsu süsteemid mis laialdaselt kasutuses juba pikemat aega või erinevad lahendused kütteseadmete juhtimiseks, mis arvestavad nii vee kui õhu kütmisel elektrihinnaga. Lisaks on võimalik kontrollida tubade temparatuuri, valgustust ja ventilatsiooni seal viibivate inimeste arvu põhjal.▼
'''Värkvõrk kodus'''
▲Põhilise osa värkvõrgu seadmetest moodustavad ikkagi seadmed mis on seotud hoonetega. Enamasti on nende eesmärgiks muuta hoone kasutamine mugavamaks või säästlikumaks. Heaks näiteks on RFID põhilised kontaktivabad ligipääsu süsteemid mis laialdaselt kasutuses juba pikemat aega või erinevad lahendused kütteseadmete juhtimiseks, mis arvestavad nii vee kui õhu kütmisel elektrihinnaga. Lisaks on võimalik kontrollida tubade temparatuuri, valgustust ja ventilatsiooni seal viibivate inimeste arvu põhjal.
 
'''Nutistu liikluses.''' Kõik Tesla mudelid on võimelised tegema tarkvara uuendust iseseisvalt ja juhtmevabalt. Näiteks 2016 aastal väljastas Tesla Motors mitmetele [[Model S]]-i autodele tarkvarauuenduse, mis tõi endaga kaasa mitmeid uusi funktsioone. Uutest funktsioonidest enim kõneainet pakkuv on isesõitmine. Tänu uuele tarkvarale oskavad alates septembrist toodetud Model S-id ise sõidurida ning kiirust muuta. Lisaks saavad nad hakkama ka lihtsamate toimingutega, näiteks pidurdamisega.<ref name="kiip.ee" />▼
'''Värkvõrk liikluses'''
▲Kõik Tesla mudelid on võimelised tegema tarkvara uuendust iseseisvalt ja juhtmevabalt. Näiteks 2016 aastal väljastas Tesla Motors mitmetele [[Model S]]-i autodele tarkvarauuenduse, mis tõi endaga kaasa mitmeid uusi funktsioone. Uutest funktsioonidest enim kõneainet pakkuv on isesõitmine. Tänu uuele tarkvarale oskavad alates septembrist toodetud Model S-id ise sõidurida ning kiirust muuta. Lisaks saavad nad hakkama ka lihtsamate toimingutega, näiteks pidurdamisega.<ref name="kiip.ee" />
 
Tänapäevastel luksusautodel on ka võimalus nutitelefoni või auto võtmega juhtida auto kitsasse parkimiskohta ilma sees istuva juhita.
41. rida ⟶ 35. rida:
Ka Eesti liikluses on suure liiklussagedusega ja mitmerajalistel teedel kasutusel liiklusmärgid, mis on võimelised muutma hetkel kehtivad kiiruspiirangut ning seda näiteks vastavalt ilmastiku- või liiklusoludele. Tallinnas on kasutusel ka nutikad foorid, mis kiirust ületava auto puhul muudavad talle nähtava valgusfoori tule punaseks, et sundida autojuht aeglustuma.
 
==VärkvõrkNutistu Eestis==
[[Pilt:Kalaranna SmartStreet.png|pisi|http://www.eliko.ee/smartstreet/ lehel asuva targa tänava infoleht]]
Eesti ettevõte Autlo on loonud seadme, mis ühendatakse auto OBD2 pistikusse, ning seejärel on auto iseseisvalt võimeline fikseerima kus tasulises parklas ta asub, ning tasuda seejärel parkimise eest.
Tallinnas asuv Kalaranna tänav on Eesti esimene nutitänav, kus jälgitakse reaalajas õhu saastatust, liikluskoormust ja isegi prügikastide täituvust. Kõik kogutud andmed on reaalajas nähtavad aadressil [http://www.eliko.ee/smartstreet www.eliko.ee/smartstreet]. Lisaks arvutatakse veebilehel välja kui suurt säästu annavad tänaval kasutatavad LED lambid võrreldes sama hulga naatriumlampide energiatarbega.
 
9. märtsil avati aadressil Ülikooli 17 Eestis ja Baltimaades ainulaadne värkvõrgu ehk internet of things labornutistulabor, et arendada arvutiteaduse instituudi tudengite õppekeskkonda ja -võimalusi ning soodustada teadus- ja arendustööle toetuvate uute äriideede loomist.
 
Tegu on näitliku nutika kodu ja nutika kontori keskkonnaga, mis sündis Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi ja Telia Eesti koostöös. Laboris kasutatakse seadmete võrku, mis sisaldavad elektroonikat, tarkvara, sensoreid ja võrgu ühendust. Seadmed koguvad ja vahetavad omavahel andmeid, mis võimaldab olukorra, kus seadmed oskavad ise teatud olukorras käituda ehk olla nutikad.<ref name="ut.ee" />
69. rida ⟶ 63. rida:
 
==Tehnoloogiad==
Erinevad tehnoloogiad mis aitavad kaasa värkvõrgunutistu arengule:<ref name="ieee.org" />
<ref name="ieee.org" />
#RFID ja NFC – RFID oli domineeriv tuvastus tehnoloogia kuni 2010. aastani kui NFC toega mobiiltelefonid hakkasid rohkem levima.
#Visuaalsed märgid – kasutatakse näiteks turunduskampaaniates, kus kasutajatel on võimail QR-koodist nutitelefoniga pilti tehes avada veebilehitsejaga vastav veebileht. Populaarsed tänu odavusele ja lihtsale kasutamisele.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Nutistu"