Denotatsioon: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
Resümee puudub
Denotatsiooni puhul saab rääkida märgi otsesest tähendusest, sõna puhul läheb käiku sõnastikutähendus. Iga märk esindab endas mingi asja semantilist sisu ja denotatsiooni eesmärk ongi seda objektiivselt edasi anda. Teise sõnaga kirjeldada mingit asja kui füüsilist objekti, nt sõna "pirni" denotatiivse tähenduse eesmärk ongi võtta seda kirjeldusse kui füüsilist objekti ehk pirni. Kunstiajaloolane [[Erwin Panofsky]] jaoks oli näiteks visuaalse pildi denotatsiooniks see, mida ükskõik kes, mis ajastul, mis kultuurist, selle pildi kohta oskaks kirjeldada täpselt ühtemoodi. Samas tekitas selline definitsioon hulga küsimusi väikeste laste ja mentaalselt haigete seisukoha tõttu ning samas, kui neid mitte arvestada, on siiski ainult kultuuriliselt kompetentsete inimeste arvestamine toonud juba kultuurispetsiifilisuse alale, mis aga on juba konnotatsiooni[[konnotatsioon]]<nowiki/>i teemaks. [[Barthélemy Prosper Enfantin|Barthes]] jõudis aga järeldusele, et konnotatsioon loob denotatsiooni illusiooni, nagu tähistaja ja tähistatav oleksid samad ehk denotatsioon oleks lihtsalt järjekordne konnotatsioon. <ref>{{Raamatuviide|autor=Chandler, D.|pealkiri=Semiotics: The Basics. London: Routledge|aasta=(2001/2007)|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
 
Samas Dr Carolyn Michelle'i järgi on võimalik on vastu võtta denotatiivsel tasandil märke kolmel viisil: läbipaistev, viitav ja vahendatud.
Anonüümne kasutaja