Ungari Nõukogude Vabariik: erinevus redaktsioonide vahel

{{legend|#996600|Rumeenia poolt kontroolitudkontrollitud ala (aprill 1919)}}

Tegemist oli [[Esimene Ungari Vabariik|Esimese Ungari Vabariigi]] järglasega ja riik püsis 1919. aasta 21. märtsist sama aasta 1. augustini. Riiki, mida ei tunnustanud ei Prantsusmaa, Suurbritannia ega Ameerika Ühendriigid, juhtis [[Béla Kun]].<ref name="NczCU" /> Tegemist oli maailmas alles teise sotsialistliku riigiga pealepärast seda, kui [[Oktoobrirevolutsioon]]i järel said [[Venemaa]]l võimule [[bolševikud]]. Ungari Nõukogude Vabariik osales [[Revolutsioonid ja interventsioonid Ungaris (1918–20)|sõjalistes konfliktides]] [[Rumeenia Kuningriik|Rumeenia Kuningriigi]], [[Jugoslaavia Kuningriik|Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriigi]] ja tekkiva [[Tšehhoslovakkia]]ga. Riik kukkus kokku, kui [[1919. aasta Ungari–Rumeenia sõda|Rumeenia väed Budapesti okupeerisid]] ja [[Ungari kuningriik]] seejärel taastati.

[[Austria-Ungari]] kaksikmonarhia lagunes aastal [[1918]] ja pealepärast [[Astrite revolutsioon]]i moodustati iseseisev [[Esimene Ungari Vabariik]]. Vabariik kuulutati ametlikult välja 1918. aasta [[16. november|16. novembril]] ja selle presidendiks sai [[Mihály Károlyi]]. Károlyi'lKárolyil oli raskusi valitsuse võimu kehtestamise ja riigi kontrollimisega.

Sama aasta 4. novembril moodustasidmoodustas rühm Ungari sõjavange ja teisi kommunistide pooldajaid ühes [[Moskva]] hotellis keskkomitee, millest sai [[Ungari Kommunistlik Partei|Ungari Kommunistliku Partei]] esialgne tuumik. [[Béla Kun]]i poolt juhitud esimesed parteiliikmed naasid Ungarisse ja lõid seal Ungari Päritolu Kommunistide Partei. Kommunistlik partei valis nime "Ungari Päritolu Kommunistide Partei" (ungari keeles ''Kommunisták Magyarországi Pártja''), mitte tavapärase nime "Ungari Kommunistlik Partei", seetõttu, et sellal koosnes suur enamusenamuses nende järgijaskonnast ühest ühiskonnaklassist: tehasetöölisedtehasetöölistest ehk proletariaatproletariaadist, kellel ei olnud veel Ungaris juuri (ungarlased moodustasid vastloodud parteis vähemuse).<ref name="YGIWm" /> Partei värbas liikmeid oma ideid propageerides, radikaliseerides selle käigus paljusid sotsiaaldemokraate. [[1919]]. aasta veebruariks oli parteil 30 kuni 40 tuhat liiget, sealhulgas palju töötuid endisi sõdureid, noori intellektuaale ja vähemusrahvuste esindajaid.<ref name="locg" />

Kun rajas ajalehe nimega ''Vörös Újság'' ("Punased uudised") ja keskendus Károlyi valitsuse ründamisele. Järgnevatel kuudel kommunistliku partei võim järjest laienes ja nende toetajad asusid korraldama meedia vastu suunatud agressiivseid demonstratsioone. Demonstratsioonid muutusid vahel ka vägivaldseks: 20. veebruaril ründasid meeleavaldajad sotsiaaldemokraatide ametliku ajalehe ''[[Népszava]]'' ("Rahva sõna") toimetust ja sellele järgnenud kaoses sai surma seitse inimest, sealhulgas politseinikke. Valitsus arreteeris kommunistliku partei juhid<ref name="locg" />, keelas ära nende ajalehe ''Vörös Újság'' ja sulges partei hooned. Arreteerimised olid eriti vägivaldsed ja politseinikud peksid kommuniste avalikult. See tõi kaasa avaliku sümpaatia kommunistliku partei vastu. 1. märtsil anti ajalehele ''Vörös Újság'' luba uuesti ilmuda ja kommunistide valdused avati. Partei juhtidel võimaldati vanglas külalisi vastu võtta ja see võimaldas neil poliitiliste sündmustega kursis olla.

20. märtsil kuulutas Károlyi välja [[Dénes Berinkey]]'i valitsuse tagasiastumise. 21. märtsil teavitas ta ministrite nõukogu sellest, et uue valitsuse võivad moodustada vaid sotsiaaldemokraadid, kuna tegemist oli kõige suurema toetusega erakonnaga. Valitsuskoalitsiooni moodustamiseks alustasid sotsiaaldemokraadid läbirääkimisi kommunistide jätkuvalt vangis istuvate juhtidega ning otsustasid kaks parteid uueks Ungari Sotsialistlikuks Parteiks liita.<ref name="cSojY" /> Sotsiaaldemokraatide jaoks ei tähendanud see liit mitte ainult nende populaarsuse tõusu tavaliste inimeste silmis, vaid kuna Kunil oli sidemeid prominentsete Venemaa bolševikega, andis see neile ka võimaliku seose järjest võimsamaks muutuva Venemaa Kommunistliku Parteiga. Kommunismivastast presidenti Károlyi'tKárolyit sellest parteide ühinemisest ei teavitatud. Seega kui ta arvas, et on määranud ametisse sotsiaaldemokraatliku valitsuse, leidis ta aga eest hoopis kommunistide poolt domineeritud valitsuse.

Raadioühenduses [[Vene NFSV]]-ga teavitas Kun Leninit, et Ungaris on kehtestatud [[proletariaadi diktatuur]] ja palus samas liidulepingut Vene NFSV-ga.<ref name="locg" /> Kuna Venemaal oli käimas [[Vene kodusõda|kodusõda]], otsustas Venemaa sellessellest aga keelduda. Ungari valitsus jäi seega omapead ja selle tulemusena rajati [[Mátyás Rákosi]] juhtimise all olnud punane kaardivägi.

Mai lõpus, pealepärast seda, kui Antandi sõjaline esindaja nõudis Ungarilt veel suuremate alade loovutamist, püüdis Kun täita oma Ungari piiride taastamise lubadust. Juunis tungis Ungari Punaarmee tekkiva Tšehhoslovakkia idaossa (tänase [[Slovakkia]] aladele), mida sellal kontrollisid Tšehhoslovakkia väed, ja kuulutas 1919. aasta 16. juunil [[Prešov]]is välja [[Slovakkia Nõukogude Vabariigi]]. Ungari Punaarmeed saatis ka mõningane sõjaline edu: kolonel Aurél Stromfeldi juhtimise all aeti Tšehhi väed piirkonna põhjaosast välja ja planeeriti marssida Rumeenia sõjaväe vastu piirkonna idaosas. Ent vaatamata sõjalisele edule tõmbas Kun oma väed umbes kolm nädalat hiljem tagasi: Prantsusmaa oli lubanud Ungari valitsusele, et Rumeenia väed tõmbuvad [[Tiszántúl]]i piirkonnast välja. See mööndus kõigutas tema seni populaarset toetust janing pealepärast ungarlaste tagasitõmbumist Rumeenia oma vägesid aga välja ei viinud.

Ungari kommunistide olukord hakkas halvenema pealepärast seda, kui 24. juunil toimunud sotsiaaldemokraatide ebaõnnestunud riigipöörde järel alustas [[Antal Dovcsák]]i juhitud uus kommunistlik valitsus laiaulatuslikku kättemaksu. Revolutsioonilised tribunalid andsid käsu hukata inimesed, keda kahtlustati seotuses riigipöördekatsega. See sai tuntuks kui [[Punane terror Ungaris|punane terror]] ja vähendas oluliselt valitsuse toetust kodumaal.

Nõukogudemeelsetel ungarlastel oli oma väikese vabatahtlikest koosneva väega järjest keerulisem Tšehhoslovakkia ja hiljem ka [[Rumeenia]]ga võidelda. Lisaks kahanes kodumaal ka toetus nii sõjale kui ka kommunistlikule parteile ja seda osaliselt ka seetõttu, et kõige pühendunumad kommunistid olid vabatahtlikult lahingusse läinud. Seejärel juhtis Kun Ungari väed ebaõnnestunult [[1919. aasta Ungari–Rumeenia sõda|rumeenlaste vastu]] ja viimased murdsid 30. juulil ungarlaste nõrgast liinist läbi.

Ungari Nõukogude Vabariigi langemise ja [[Rumeenia sõjavägi|Rumeenia sõjaväe]] kohalolu tekitatud võimuvaakumis algatasid poolregulaarsed väeosad (vormiliselt küll [[Miklós Horthy]] juhtimise all, kuid praktikas peamiselt siiski iseseisvalt) kommunistide, vasakpoolsete poliitikute ja juutide vastu suunatud vägivallakampaania, mida tuntakse nimega [[Valge terror Ungaris|valge terrorterrorina]].<ref name="terror" /> Paljud Ungari Nõukogude Vabariigi toetajad hukati ilma kohtuta. Teised, sealhulgas [[Péter Ágoston]], [[Ferenc Bajáki]], [[Dezső Bokányi]], Antal Dovcsák, József Haubrich, [[Kalmár Henrik]], [[Kelen József]], [[György Nyisztor]], Sándor Szabados ja [[Károly Vántus]], pandi kohtu otsusel vangi. PealePärast seda, kui Ungari ja Venemaa sõlmisid aastal 1921 vangide vahetamise kokkuleppe, võimaldati neist suuremal osal amnestiaga Nõukogude Liitu asuda.<ref name="3A5YQ" /> Kun koos teadmata hulga teiste Ungari kommunistidega hukati 1930. aastate lõpu [[Suur Terror|Suure Terrori]] ajal.<ref name="locg" />