Vikipeedia

Mustvee: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
19. rida:
==Ajalugu==
Mustvee nimi pärineb arvatavalt Mustvee jõelt, mis läbi [[turbamaa]]de voolates tõi [[suudmeala]]le nii tumeda vee, et paika hakati kutsuma Must (saksa Musth, poola Czarne, vene Tšornõi).
Inimesi liikus Mustvees väidetavalt juba kiviajal. Ajaloo andmetel oli Mustvee rand nii hõredasti asustatud suurte metsade ning [[soo]]de ala, et muistne vabadusvõitlus ristirüütlitega Mustvee ja [[Lohusuu]]ni ei jõudnudki. Muistse vabadussõja ajal kuulus Mustvee ümbrus Vaia väikemaakonda.<ref name="Meie Mustvee" /> Mustvee (''Mustut'') on kohanimena teada [[1493]]. aastast. Enne püsiasula kujunemist olid siin mitme küla talupoegade [[kalastuskoht|kalastuskohad]], kuid 14. sajandini ei olnud veel Peipsi rannas alaliselt elavaid kalureid ning nende elamuid. Kala püüdsid nii lähemad kui ka kaugemad külakonnad vaid hooaegselt oma tarbeks. Rannas olid neil püügiaegadeks ajutised onnid ehk kalamajad ja võrkude kuivatamise [[varbedvarped]]. AlgseltAlgul võisid randa vabalt kasutada kõik kalastajad, alles feodaalsetefeodaalse õiguskordadeõiguskorra tekkimisega jagati rand feodaalide vahel, kes ka oma väheviljakad rannaosad järk-järgult alatiste kaluritega asustasid.<ref name="Meie Mustvee" />
 
Aastast [[1554]] on teateid Mustvee [[mõis]]a (''Moustet'') kohta. Mustvee oli Poola Liivimaa valdusala kõige kirdepoolsem piiripunkt ja sellel [[mõis]]al ei olnud oma maid. Mõisa ülesandeks oli talurahva [[andam]]i kogumine, [[tollimaks]]u võtmine üle Poola valduste piiri minevatelt vooridelt ja Peipsi järve valvamine. Poola aeg ei kestnud kaua, 1600. aastal puhkes Poola-Rootsi sõda. Sõja võitis Rootsi, kes alistas Mandri-Eesti 1625. aastaks, seejärel algas Rootsi aeg ka Mustvees.<ref name="Meie Mustvee" /> [[Rootsi aeg|Rootsi ajast]] on Mustvees teada neli talu.<ref name="l31Ng" /> [[17. sajand]]i alguse Rootsi kaardil on asula tähistatud nimega ''Muſta kyla''.<ref name="cTmTB" />
 
1638. aasta [[revisjon]]i järgi kuulusid Peipsi rannakülad Lohusuust kuni Omeduni (sealhulgas ka Mustvee) Võtikvere [[vakus]]esse. Vakus oli [[feodaalaeg]]ne paljudest küladest koosnev haldus- ja maaüksus. 1703.–1704. aastal liideti Mustvee piirkond Põhjasõja ajal [[Venemaa]]ga. Algas uus ajastu Mustvee ajaloos – Vene aeg. Mustvee oli tähtis ühendustee Riia, Tartu ja Narva vahel, kuid pealepärast Venemaaga liitmist pikenes see Peterburini.<ref name="Meie Mustvee" />
Suurem asula tekkis siia 18. sajandil vene [[vanausulised|vanausulistest]], millest ka venepärane kohanimetus (''Посад Черный''). 1802. aastal ehitas kaupmees Ioakim Goruškin vanausulistele puidust palvemaja.<ref name="Peipsi-Pihkva" />
 
19. sajandil kuulus Mustvee küla [[Laius-Tähkvere mõis]]apiirkonda [[Torma kihelkond|Torma kihelkonnas]]. 1866. aastal oli Mustvees suur tulekahju, mis eestlaste külaosa peaaegu täielikult hävitas.<ref name="Meie Mustvee" />
Aastal [[1869]]. sai Mustvee omaette [[vald|vallaks]] (vt. [[Mustvee vald (1866–1917)|Mustvee vald]]) ning küla hakati kutsuma [[possaad]]iks. 1897. aastal oli Mustvee possaadis 400 puu- ja 8 kivimaja, kus elas 3215 inimest.<ref name="Peipsi-Pihkva" /> 1921. aastal [[siseministeerium]]i poolt antud õigustega muudeti Mustvee [[alev]]iks. Territoriaalselt kuulus Mustvee Tartumaa alla.<ref name="Meie Mustvee" />
 
1926. aastal valmis Sonda-Mustvee kitsarööpmeline raudtee, kus töötas neli ametnikku. Ööpäevas liikus kaks [[rong]]i. 15. mail 1968 saadeti teele viimane rong. Raudtee lõpetas Mustvees oma tegevuse.<ref name="Meie Mustvee" />
[[Kolmanda astme linn]]aks sai Mustvee [[1938]]. aastal.
1940. aastal seoses riigikorra muutusega natsionaliseeris nõukogude võim pangad, vabrikud, tehased, ettevõtted, samuti suurel hulgal elumaju. 1940. aasta lõpuks oli erakaupmees hulgikaubandusest täiesti välja tõrjutud. Eesti Vabariigi ajal tegutsenud Noorkotkaste ja Kodutütarde organisatsioonide asemele loodi oktoobrilaste, [[pioneer]]ide ja kommunistlike noorte organisatsioonid. Reformiti põllumajandus.<ref name="Meie Mustvee" />
1. oktoobril 1950, maakondade kaotamise järel, moodustati Mustvee rajoon. Aastatel 1950–1959 oli [[Mustvee rajoon]]i keskus. 1. jaanuaril 1959. aastal Mustvee rajoon likvideeriti ning linn ühendati Jõgeva [[rajoon]]iga. Mustvee rajooni ajal toimus linnas aktiivne areng, kuid linna ühendamine Jõgeva rajooniga ei mõjunud piirkonnale hästi. Mustvee elanike arv hakkas kahanema. Toonane linnapea oli Elmar Peterson, kes püsis ametis kuni 1982. aastani.<ref name="Meie Mustvee" /> Pärast Elmar Petersoni ametiaega on Mustvee linnal olnud väga palju erinevaid linnajuhte. Praegune Mustvee linnapea [[Max Kaur]] asus ametisse 2. aprillil 2013.
 
18. detsembril 2014 a. Mustvee linnas avati uus reisisadama hoone. Lisaks moodsa arhitektuuriga sadamahoonele ning sai remonditud põhjakai, ehitati uus paadisadam. Uus paadisild on 168 meetrit. Mustvee Sadama ehitus läks maksma ligikaudu 1,1 miljonit eurot. Sellest veidi üle miljoni euro tuli Eesti-Läti-Vene piiriülesest koostööprogrammist «Majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik Peipsi järve piirkond». Mustvee reisisadamas on laevaliiklus toiminud nii tsaariajal kui esimese Eesti Vabariigi ajal. Nõukogude ajal seisid Mustvees ka tiiburlaevad.{{lisa viide}}
 
== Rahvastik ==
77. rida:
 
===Mustvee Vene Gümnaasium===
22. novembril ([[vkj]]) 1848 loodi MustveesseMustvees Püha Nikolause Õigeusu koguduse juurde esimene vene kihelkonnakool. 1989. aastal rajati uus koolihoone. Kool on kandnud mitmeid nimesid, alates 2000. aastast kannab kool Mustvee Vene Gümnaasiumi nime.
 
===Mustvee Muusika- ja Kunstikool===
Mustvee Muusika- ja Kunstikool alustas tegevust 1. septembril 1995. Muusikaosakond alustas kahe erialaga: klaveri- ja viiulierialaga ning kunstiosakond töötas algseltalgul [[huviring]]ina. Koolis avati ka puhkpilliklass, kus praegu on võimalik õppida klarneti- ja saksofonieriala.<ref name="Meie Mustvee" />
 
==Vaatamisväärsused==
Mustvees tegutseb Eestis ainulaadne [[Heino Lubja kaalumuuseum]]. Kollektsiooni kuulub üle saja [[kaal (kaalumisseade)|kaal]]u, paarkümmend [[margapuu]]d ja palju muid kaalumisega seotud [[eksponaat]]e. Muuseum avati 1. mail 1998, kuid praeguseks on muuseum külastajatele suletud.
 
Samuti asub [[Mustvee Vanausuliste Koduloomuuseum|Mustvees Vanausuliste Koduloomuuseum]], kus on väljapanek Mustvee ajaloost ning vene [[vanausulised|vanausuliste]] eluolust. [[Muuseum]]is on püsiv näitus, kus on vaatamiseks välja pandud maalid, joonistused, fotod, puulõiketööd, tikandid ja [[Mustvee Muusika-ja Kunstikool|Mustvee Muusika- ja Kunstikooli]] õpilaste tööd. AlgseltAlgul asus muuseum Mustvee Vene Gümnaasiumi ruumides, kuid alates 2008. aastast asub muuseum Mustvee Muusika- ja Kunstikooli hoones.
 
Mustvee huviväärsused on üks paljudest [[Kalevipoeg|Kalevipoja]] [[lingukivi]]dest (pikkus 2,5 m, laius 2,2 m ja kõrgus 2 m). Kivi oli aastaid kaldamudasse vajunud, kuid 2008. aastal tõsteti see taas kaldale.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Mustvee"