Redaktsioon: 6. jaanuar 2018, kell 11:56 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 925 muudatust P HC: eemaldatud Kategooria:Saksamaa sõjaväelased; lisatud Kategooria:Saksa sõjaväelased Teises maailmasõjas ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. veebruar 2018, kell 11:19 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 320 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
6. rida: Läks koolipoisina vabatahtlikult [[Eesti Vabadussõda\|Vabadussõtta]]. 1930. aastal lõpetas Tallinnas [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused\|Kõrgemas Sõjakool]]i, kus jätkas ka teenistust [[major]]i auastmes kuulipildurite kompanii ülemana [[1933]]. aastani;. [[1934]]. aastal oli ta 10. Üksiku jalaväepataljoni ülem;. Alates 1934. aastast ta töötas käsundusohvitserina ja hiljem kuni 1938. aastani I operatiivosakonna ülema abina [[Kaitsevägede Staap\|Kaitsevägede Staab]]is. ~~[[1. mai]]st~~1938–1939 oli ta ~~1939–1940~~[[Sõjavägede Staap\|Sõjavägede Staabi]] IVI osakonna ~~(operatiivosakond)~~ ülem.▼ ~~Alates 1934. aastast ta töötas käsundusohvitserina ja hiljem kuni 1938. aastani I operatiivosakonna ülema abina [[Kaitsevägede Staap\|Kaitsevägede Staab]]is.~~ ~~1938–1939~~[[1. mai]]st oli ta ~~[[Sõjavägede~~1939–1940 ~~Staap\|~~Sõjavägede Staabi]] VII osakonna (operatiivosakond) ülem. Pärast Eesti okupeerimist NSV Liidu poolt, [[1940]]. aasta [[juunipööre]]t ning Eesti kaitseväe liitmist NSV Liidu [[Punaarmee]]ga määrati ta [[182. Eesti Laskurdiviis]] luurejaoskonna ülemaks;. 1941. aasta jaanuaris ülendati ta {{kas\|[[kindralleitnant\|kindralleitnandiks]]}}.▼ ▲[[1. mai]]st oli ta 1939–1940 Sõjavägede Staabi I osakonna (operatiivosakond) ülem ▲Pärast Eesti okupeerimist NSV Liidu poolt, [[1940]]. aasta [[juunipööre]]t ning Eesti kaitseväe liitmist NSV Liidu [[Punaarmee]]ga määrati ta [[182. Eesti Laskurdiviis]] luurejaoskonna ülemaks; ~~1941. aasta jaanuaris ülendati ta {{kas\|[[kindralleitnant\|kindralleitnandiks]]}};~~ [[Teine maailmasõda\|Teise maailmasõjas]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)\|Nõukogude-Saksa sõja]] puhkemisest alates saadeti ta koos diviisiga [[Pihkvamaa]]le, kus ta läks lahingutes [[Porhov]]i all koos paljude eesti sõduritega üle Saksa poolele. ~~Algselt~~Algul viibis ta vangistuses [[Pärnu sõjavangilaager\|Pärnu sõjavangilaagris]], pärast aga vangidest moodustatud Saksa armee tõlkide grupis Wi-Kdo “Görlitz”, kust [[12. juuli]]l 1941~~. aastal~~ vabastati vangistusest. Tuli Eestisse ja määrati Tallinna linna saksa komandandi [[kindralleitnant]] [[Raitz von Frentz]]i poolt 1941.a. aasta septembri esimestel päevadel Tallinna prefekti abiks ning vastvallutatud Tallinna [[Omakaitse]] juhiks. 1941. aasta lõpus töötas politseiprefektina [[Pihkva]]s. [[1942]]. aasta augustist oli ta Saaremaa politseiprefekt ([[Kuressaare]]s). {{vaata\|Politsei ja Omakaitse Valitsus}} Alates [[1. veebruar]]ist [[1944]]~~. aastast~~ määrati ta {{kas\|Eesti SS}} [[kindralinspektuur]]i [[staabiülem]]aks. Alfred Luts põgenes [[1944]]. aasta sügisel koos perega Rootsi. ==Kirjandust== *Luts, Alfred. Heitluste keerises. I trükk - Stockholm: Välis-Eesti & EMP; I kd 1975, II kd 1976. II trükk -– Tallinn: Olion, 2004; I-II kd. ==Välislink==

Alfred Luts: erinevus redaktsioonide vahel