Isotoop: erinevus redaktsioonide vahel

Mingi [[keemiline element|keemilise elemendi]] '''isotoobid''' on selle aine [[aatom]]ite tüübid, mis erinevad üksteisest [[massiarv]]u (A) poolest. [[Järjenumber]] ehk aatomnumber ehk laenguarv (Z) on neil sama. Ehk teisisõnu, keemilise elemendi isotoobid erinevad teineteisestüksteisest [[neutron|neutronite]] arvu poolest [[aatomituum|aatomi tuumas]], aga [[prooton|prootoneid]] ja [[elektron|elektrone]] on neil sama paljuühepalju.

Aatomi [[järjenumber]] vastab [[prooton]]ite arvule [[aatom]]is. Seega langeb ühe ja sama elemendi isotoopidel prootonite arv aatomis kokku. Massiarvude erinevus tuleneb erinevast [[neutron]]ite arvust [[aatomituum]]as. Isotoope tähistatakse elemendi nimeganimetusega, millele järgneb [[sidekriips]] ja [[nukleon]]ide (prootonite pluss neutronite) arv aatomituumas (näiteks [[raud-57]], [[uraan-238]], [[heelium-3]]). Sümbolkujul lisatakse elemendi [[keemiline sümbol|keemilise sümboli]] ette [[ülaindeksina]] nukleonide arv (näiteks ⁵⁷Fe, ²³⁸U, ³He).

[[Vesinik]]u isotoopidel on ka erinimetused: [[prootium]] (vesinik-1), [[deuteerium]] (vesinik-2) ja [[triitium]] (vesinik-3). Deuteeriumil ja triitiumil on eraldi keemilised sümbolid: D ja T; prootiumil erisümbolit pole.

Eristatakse stabiilseid ja mittestabiilseid ([[radioaktiivsus|radioaktiivseid]]). Ebastabiilsed isotoobid püüdlevad stabiilsuse poole janing lagunevad aja jooksul mõneks stabiilsemaks elemendiks või isotoobiks.