Säilitusaine: erinevus redaktsioonide vahel

Sorbiinhapet ja sorbaate lisatakse toiduainetele või toidule, farmaatsiatoodetele, loomasöödale ning ka kosmeetikatoodetele, et takistada eelkõige [[hallitusseened|hallitusseente]], aga ka [[pärmseened|pärmseente]] ja [[bakterid|bakterite]] paljunemist.<ref name="Eur-Lex" /><ref name="loodusajakiri" /> Sorbaatidest on toidus kasutatud [[kaaliumsorbaat]]i, [[naatriumsorbaati]] ja [[kaltsiumsorbaat]]i. Naatriumsorbaat enam ei kuulu lubatud säilitusainete loetellu.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/905492]Vabariigi Valitsus. "Toidus lubatud lisaainete loetelu ja piirnormid toidugruppide kaupa, lisaainete kasutamise tingimused ja viisid ning lisaainete märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded ja kord", 2000</ref> Ka kaltsiumsorbaadi kasutamine toidus keelustati 2018. aasta jaanuaris Euroopa Liidus.<ref name="ELT2018">[http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=CELEX:32018R0098] Euroopa Liidu Teataja L17/14, 23.01.2018</ref> Sorbiinhape ja sorbaadid suurendavadsuurendab happelisust ning lahustuvadlahustub vees halvasti.<ref name="loodusajakiri" /><ref name="Eur-Lex" /> Ka kaltsiumsorbaat ei lahustu vees hästi<ref>[https://books.google.ee/books?id=XcSp015g4X0C&pg=PA229&lpg=PA229&dq=calcium+sorbate+water+solubility&source=bl&ots=y1kKreM87Q&sig=CCvvKhuKYhwibcnTZp7egXST_yg&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwiYxKzy4IHZAhWOaVAKHTSMC1E4ChDoAQgyMAI#v=onepage&q=calcium%20sorbate%20water%20solubility&f=false] Thomas E. Furia. "''CRC Handbook of Food Additives''", 2. trükk, 1972</ref>, kuid kaaliumsorbaat lahustub vees kiiresti ning muundub happelises keskkonnas tagasi sorbiinhappeks.<ref name="chembook">[http://www.chemicalbook.com/ChemicalProductProperty_EN_CB0294184.htm] Chemical Book – ''"Potassium sorbate"'', 2017</ref> LisaksSorbaadid on nadka head stabilisaatorid, aidates säilitada maitset, värvi, konsistentsi ja toiteväärtust.<ref name="Eur-Lex" /><ref name="loodusajakiri" />

Sorbiinhape (E 200) eraldati [[pihlakas|pihlakamahlast]] esimest korda 1859. aastal ning tema nimetus tuleneb pihlaka ladinakeelsest nimetusest ''Sorbus''. Looduslikult leidub sorbiinhapet rohkesti ka [[murakas|murakates]].<ref name="loodusajakiri" /> Sorbiinhape on [[rasvhapped|rasvhape]], mis lagundatakse organismis kiiresti. Sorbiinhape ei mõjuta ei konserveeritavate toodete lõhna ega maitseomadusi. Sorbiinhapet kasutatakse nii toiduainetes kui ka pakendimaterjalides. SorbiinhappeSorbiinhapet tootminesünteesitakse tavaliselt [[keteen]]ist ja [[krotoonaldehüüd]]ist on keeruline protsess.<ref name="Eur-Lex" /><ref name="loodusajakiri" /><ref>[http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.2903/j.efsa.2015.4144/epdf] EFSA. "''Scientific Opinion on the re-evaluation of sorbic acid (E 200), potassium sorbate (E 202) and calcium sorbate (E 203) as food additives''", EFSA Journal 13 (6), 4144, 2015</ref>

Kaaliumsorbaat (E 202) on säilitusaine, mida kasutatakse suure veesisaldusega toodetes.<ref Kaaliumsorbaadilname="Eur-Lex" on/>, omadussest suurendadata lahustuvustlahustub vees hästi.<ref name="Eur-Lexchembook" /> Kaaliumsorbaadi mikroobivastane mõju suureneb happelisemas keskkonnas.<ref>[http://www.terviseleht.ee/200027/27_moosisuhkur.php] Urmas Kokassaar. "Moosisuhkur lihtsustab hoidistamist", Terviseleht, 27, 2000</ref>

Nitriteid (E249E 249 ja E250E 250) ja nitraate (E251E 251 ja E252E 252) lisatakse enamasti lihale ja lihatoodetele nii värvuse, maitse ja lõhna säilitamiseks kui ka bakterite, eelkõige ''Clostridium botulinum'''i elutegevuse pärssimiseks. Nitritite ja nitraatide kasutamine toidus võib viia [[kantserogeenid|kantserogeensete ühendite]] – [[nitrosoamiinid]]e tekkeni. Nitrosoamiinide teket toidus on võimalik vähendada [[askorbiinhape|askorbiinhappe]] lisamisega.<ref>[https://tarbijakaitse.ee/wp-content/uploads/2017/03/tunne-toidu-lisaaineid.pdf] Eesti Tarbijakaitse Liit – "Tunne toidu lisaaineid"</ref><ref>[http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/tarbija/miks-kasutatakse-toidus-nitriteid?id=74549441] A. Leis, A. Tuvike. "Miks kasutatakse toidus nitriteid?", Maaleht, 2016</ref><ref>[http://www.rmp.ee/rutiinist-valja/toitumisest/nitraadihirmus-koogiviljade-tarbimist-piirama-ei-pea-2016-05-25?Print=1&popUp=1] Maablogi. "Nitraadihirmus köögiviljade tarbimist piirama ei pea", 2016</ref> Looduslikult leidub nitraate ka köögiviljades, nagu näiteks [[spinat]]is ja salatis. Nitritid ja nitraadid imenduvad kiiresti organismis, kust väljutatakse neist suurem osa nitraadina.<ref>[https://www.efsa.europa.eu/sites/default/files/corporate_publications/files/nitrates-nitrites-170614.pdf] EFSA. "''Nitrites and nitrates added to food''", 2017</ref>

Parabeenid on odavad ja efektiivsed sünteetilised säilitusained, mida kasutatakse laialdaselt kosmeetika- ja hügieenitoodetes, et takistada mikroorganismide levikut. Parabeenid on efektiivsed eriti bakterite ja seente vastu. Parabeene on säilitusainetena kasutatud alates 1920. aastatest. Parabeene kasutatakse näiteks meigitoodetes, niisutavates kreemides ja juuksehooldusvahendites. Samuti võib neid leiduda toidus ja ravimites. Tuntuimad parabeenid on [[metüülparabeen|metüül]]-, [[etüülparabeen|etüül]]-, [[propüülparabeen|propüül]]- ning butüülparabeenid[[butüülparabeen]]. Enamasti lisatakse parabeene toodetele koos teiste säilitusainetega. Kosmeetikatoote pakendil peab olema kirjas, mis koostisaineid on tootes kasutatud. Koostisainete nimekiri on tarbija jaoks oluline, sest annab teavet nende koostisosade kohta, mida ta soovib vältida.<ref>[http://www.rsc.org/learn-chemistry/resource/res00001817/should-we-worry-about-parabens?cmpid=CMP00005326] Royal Society of Chemistry. "''Should we worry about parabens?''", 2013</ref><ref>[https://ec.europa.eu/health/scientific_committees/docs/citizens_parabens_en.pdf] European Scientific Committee on Consumer Safety. "''Parabens used in cosmetics''", 2011</ref><ref>[https://www.fda.gov/Cosmetics/ProductsIngredients/Ingredients/ucm128042.htm] Food and drug Administration. "''Parabens in Cosmetics''", 2017</ref> Parabeene ei tohi tootele lisada määratud piirnormist rohkem. 2014. aastal vähendas Euroopa Komisjon [[butüülparabeen]]ibutüülparabeeni ja [[propüülparabeen]]ipropüülparabeeni piirnormi kosmeetikatoodetes ning keelustas mitme parabeeni – [[isopropüülparabeen]]i, [[isobutüülparabeen]]i, [[fenüülparabeen]]i, [[bensüülparabeen]]i ja [[pentüülparabeen]]i kasutamise Euroopa Liidus.<ref>[http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32014R1004] Official Journal of the European Union L282/5, 26.09.2014</ref>

Parabeenid, nagu ka hulk teisi säilitusaineid, võivad põhjustada [[allergia]]t. Parabeenid võivad naha kaudu sattuda organismi, kus neid on leitud nii uriinis, veres, rinnapiimas kui ka rinnavähihaigete rinnakoes. Parabeenide mõju inimese [[hormoonsüsteem]]ile ning seost [[vähk (haigus)|vähi]] tekkeletekkega on viimastel aastatel palju uuritud, kuid uuringute tulemused on vastuolulised. Kindlat tõendit selle kohta, et parabeenid vähki põhjustavad, ei ole veel leitud.<ref>[http://www.skintherapyletter.com/dermatology/parabens-controversies/] Mark G. Kirchhof, Gillian C. de Cannes. "''The Health Controversies of Parabens''", Skin Therapy Letter, 18/2, 2013</ref>

[[Fenoksüetanool]] on õlitaoline ja [[viskoossus|viskoosne]] alkoholi-tüüpi[[aromaatsus|aromaatne]] säilitusaine[[alkoholid|alkohol]], mida kasutatakse säilitusainena kosmeetikatoodetes. Fenoksüetanoolil on spetsiifiline lõhn. Fenoksüetanool toimib hästi bakterite, seente ja hallituse vastu. Maksimaalne lubatud kogus tootes on vaid 1%, sest fenoksüetanool ärritab inimese silmi ja nahka<ref name="kosm keemia" /> ning võib mõjuda neurotoksiliselt<ref>[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/2324842] W. E. Morton. "''Occupational phenoxyethanol neurotoxicity: a report of three cases''", Journal of Occupational Medicine, 32/1, 42-5, 1990</ref>.

[[Bensüülalkohol]] on antibakteriaalse toimega [[aromaatsus|aromaatne]] vedelik[[alkoholid|alkohol]], mida kasutatakse kosmeetikatoodetes säilitusaine ja [[lahusti]]na. Bensüülalkoholi sisaldavad hulk erinevaid taimi ja mõned toiduained. Bensüülalkoholi leidub ka taimede eeterlikes õlides. Bensüülalkohol võib tekitada nahaärritust ja allergiat, mistõttu võib teda tootes olla maksimaalselt 1%.<ref name="kosm keemia" />

[[Formaldehüüd]] on gaas, mis koosneb [[vesinik]]ust, [[hapnik]]ust ja [[süsinik]]ust. Formaldehüüdil on spetsiifiline lõhn ning ta on efektiivne säilitusaine hallituste ja bakterite vastu. Formaldehüüd on nii inimeste, loomade kui ka taimede üks ainevahetusprodukte ning esineb loomulikul kujul hingatavas õhus. Formaldehüüdi kasutamineei aerosooliballoonisole onlubatud keelatudkasutada aerosooliballoonis. Formaldehüüd võib tekitada nahaärritust.<ref name="kosm keemia" />

[[Metüülkloroisothiazolinoon]] on antibakteriaalne ja seenevastane säilitusaine, mis võeti kasutusele 1970. aastal. Aine on kasutusel peamiselt kosmeetikatoodetes, eelkõige šampoonides ja seepides. Metüülkloroisothiazolinoon võib põhjustada allergilisi reaktsioone ning ärritada nahka. Seda leidub peamiselt šampoonides ja seepides.<ref name="kosm keemia" />