Teaduskommunikatsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Teaduskommunikatsioon kätkeb endas kõike, mis jääb sama eriala teadlaste vahelisest suhtlusest kuni teadusteemade avalikkusele vahendamiseni, olgu selleks publitseerimine eelretsenseeritavates rahvusvahelistes [[Teadusajakiri|ajakirjades]], populaarteaduslikud artiklid ja esinemised avalikkusele, aga ka teadlaskonna esindamine ekspertrühmades [[poliitika]] kujundamisel.

 

 

Avalikkusele võib teadust vahendada väga paljude kanalite kaudu. Näidetena võib välja tuua [[Ajakiri|ajakirjad]] ([[Horisont (ajakiri)|Horisont]] http://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/horisont/), teaduskeskused ([[AHHAA|Teaduskeskus Ahhaa]] www.ahhaa.ee, [[ Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus|Energia avastuskeskus]] https://www.energiakeskus.ee/), muuseumid ([[Tartu Ülikooli Loodusmuuseum]] http://www.natmuseum.ut.ee/), televisiooni- ja raadiosaated, populaarteaduslikud filmid, teadusfestivalid ([[Teadlaste Öö|Teadlaste öö festival]] http://teadlasteöö.ee/), samuti [[Mõttekoda|mõttekojad]] ja akadeemilised institutsioonid, mis oma igapäeva tegevustega toetavad informatsiooni levitamist ja kasutamist. Üha enam teadlasi kasutab sotsiaalmeedia kanaleid enda ja kolleegide teadusteemade vahendamiseks.