Erinevus lehekülje "Teaduskommunikatsioon" redaktsioonide vahel

resümee puudub
'''Teaduskommunikatsioon''' kõige üldisemas tähenduses on [[teadus]]ega seotud teemade ja teadmiste vahendamine mitte-ekspertidele.<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Science_communication</ref> Teaduskommunikatsioon on üldine mõiste protsessi kirjeldamiseks, kus teadus põimub [[ühiskond|ühiskonna]] toimimisse. Teaduskommunikatsioon toob teadlaskonna loodud [[teadmine|teadmised]] ja uurimistulemused nendeni, kes seda ühiskonnas vajavad. Sageli tegelevad teaduskommunikatsiooniga [[teadlane|teadlased]] ise, kuid see on viimasel aastakümnel arenenud iseseisvaks professionaalseks tegevuseks.
Teaduskommunikatsioon kätkeb endas kõike, mis jääb sama eriala teadlaste vahelisest suhtlusest kuni teadusteemade avalikkusele vahendamiseni, olgu selleks publitseerimine eelretsenseeritavates rahvusvahelistes [[Teadusajakiri|ajakirjades]], populaarteaduslikud artiklid ja esinemised avalikkusele, aga ka teadlaskonna esindamine ekspertrühmades [[poliitika]] kujundamisel.
 
Teaduskommunikatsiooni sihiks on ühiskond tervikuna, alustades kodanikust kuni ärimaailma, sotsiaalse [[innovatsioon]]ini ja isegi kuni kõrgeima poliitilise otsustamise tasandini.
 
Avalikkusele võib teadust kommunikeeridavahendada väga paljude kanalite kaudu. Näidetena võib välja tuua [[teadusajakiriAjakiri|teadusajakirjadajakirjad]] ([[Horisont (ajakiri)|Horisont]] http://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/horisont/), -keskusedteaduskeskused ([[AHHAA|Teaduskeskus Ahhaa]] www.ahhaa.ee, [[ Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus|Energia avastuskeskus]] https://www.energiakeskus.ee/), muuseumid ([[Tartu Ülikooli Loodusmuuseum]] http://www.natmuseum.ut.ee/), televisiooniprogrammidtelevisiooni- ja raadiosaated, populaarteaduslikud filmid, teadusfestivalid ([[Teadlaste Öö| Teadlaste öö festival]] http://teadlasteöö.ee/)., Samutisamuti [[Mõttekoda|mõttekojad]] ja akadeemilised institutsioonid, mis oma igapäeva tegevustega toetavad informatsiooni levitamist ja kasutamist. Üha enam teadlasi kasutab sotsiaalmeedia kanaleid omaenda ja kolleegide teadusteemade vahendamiseks.
 
Teadus on sisemiselt pidevalt kommunikatsiooniga tegelenud, kuid sihtrühmaks on olnud ennekõike teised teadlased ning seetõttu on ka kommunikatsiooni keel olnud valdavalt erialaspetsiifiline. Teaduse kommunikeeriminevahendamine laiemalt aga nõuab, et mõistetaks paremini uusi ja erinevaid sihtrühmi, kellele teadustulemusi tutvustatakse.
 
Viimastel aastatel on teaduskommunikatsioon suundunud ühesuunalisest teadlikkuse tõstmisest ja teadusinfo levitamisest dialoogiks teadlaskogukonna ja ühiskonna vahel. Interaktiivsel teaduskommunikatsioonil on võtmeroll teadussaavutuste kasutamisel ja teadvustamisel ühiskonnas.
200

muudatust