Eerik Haamer: erinevus redaktsioonide vahel

Haameri sõjaeelse loomingu võtmemotiiviks kujunes [[Ruhnu]] saar, kuhu kunstnik sattus oma kunstnikutee alguses uue ainestiku otsingutel. Ruhnu ainesest kujunes Haameri elu edukaim motiiv. Ruhnuainelisi töid lisati alati eesti esindusnäituste kavva ning 1937. aastal omandas teose "Ruhnu kalurid" Kaunase Kunstimuuseum, "Kalasadamas", Budapesti Kunstimuuseum ning Rooma Kunstimuuseum ostis 1938. aastal Haameri "Kammeljapüüdjad".

Tema selle perioodi loomingut iseloomustavad suvisele Saaremaale iseloomulikud kõrbenud toonid ning saarlane oma igapäevategevuste juures. Selliste maalide seeria algab 1938. aastal tööga "Pime", kus pime mees kolib koos oma vara, laste, koera ja kalaga. Sotsiaalseid probleeme käsitles ta maalides "Põud", "Perekond vees" ja "Teeandja". Viimane on valminud 1943. aastal, juba saksa[[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal, kus matsil tuli naasnud saksa eest teelt kõrvale astuda. 1940. aastal maalis ta panoraamse maali "Saaremaa", mis on maalitud [[Atla]] ja [[Karala]] motiividel. Kunstnik tegi selle töö tema venna [[Eugen Haamer|Eugen Haameri]] projekteeritud [[Kuressaare Algkool|Kuressaare Algkooli]] uue hoone tarbeks, kus see asus saali ukse kohal<ref name=":0" />.

Rootsi perioodi algusaegade teostes on tunda ümbritseva looduse võõrust ja ümberasumisele järgnenud kaotustunnet ning koduigatsust. Sel perioodil elasid vanad kujundid ja motiivid kunstniku loomingus jõuliselt edasi. Esialgu maaliski ta Ruhnuainelisi mälestusmaale, kuid 1950. aastatel hakkas ta kujutama realistlikult Rootsi ja [[Norra]] kalurite elu. Neid aastaid on nimetatud Haameri emigratsiooniaastate[[pagulus]]aastate loomingu [[ekspressionism|ekspressiivseks]] perioodiks. Samast perioodist pärinevad ka monumentaalmaalid [[Lapimaa]] põhjapõdrakarjadest.

1954. aastal ilmus Torontos[[Toronto]]s Eerik Haameri illustratsioonidega "Kalevipoeg"<ref>Erik Haamer ja Kalevipoeg, Kungälv : EST.-ART, 1990</ref>. Kunstnik tegi väljaande jaoks 25 illustratsiooni, millest viis jäid erinevatel põhjustel kasutamata<ref>Wello Uuskyla, Kohtumine Erik Haameriga</ref>.

1950.–1960. aastatel vahetas Haamer tihti motiive ning tema looming sõltus reisidel kogutud muljetest. Aastatel [[1958]]–[[1960]] reisis ja maalis ta [[Hispaania]]s ja [[Portugal]]is. 1959. aastal külastas kunstnik Nazare kaluriküla Portugalis, kus leidis ainet mitmete maalide jaoks.