Põrgupõhja uus Vanapagan: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
33. rida:
"Põrgupõhja uus Vanapagan" on parim näide Tammsaare teostes esinevast irratsionaalsusest, sest tegeletakse n.-ö. lahendamatu probleemiga, mille keskmes on küsimus: kuidas õigesti elada ehk õndsaks saada? See küsimus aga tõstab esile veel ühe küsimuse: kas olemasolev maailmakord kehtiv veel või mitte? <ref name="Vaino, M, 2011"> Vaino, M.''[http://e-ait.tlulib.ee/129/ Irratsionaalsuse poeetika A. H. Tammsaare loomingus]'', 2011.</ref>
Romaani peategelaseks on '''Jürka''', '''Põrgupõhja tallu''' saabunud vast abiellunud mees, kel pole külarahva imestuseks kaasas ühtki looma ega tööriista, ja kes elab enda sõnul vaid selle nimel, et õndsaks saada. Ta hakkab läbi käima sama küla elaniku '''Kaval-Antsuga''', kes hakkab tema lihtsameelsust pidevalt (omakasupüüdlikult) ära kasutama. Seega lähevad vahetusse mütoloogilised Vanapagana ja Kaval-Antsu rollid. Romaan lõpeb sellega, et Jürka saab aru, et Ants ei ole mitte tema sõber, vaid vaenlane. Jürka hülgab oma veendumused ning paneb Antsu maja põlema, tormab ise põlevasse majja, et seal veel asju lõhkuda, kuid ta põleb sisse. Matmise ajal selgub, et Jürka oli tegelikult inimesena maa peale tulnud Vanapagan. Pärast esimese naise surma mainis Jürka ka kirikuõpetajale, et on Vanapagan ja on tulnud Peetruse käsul maa peale lunastust otsima, kuid tol korral kirikuõpetaja teda ei uskunud. Peetrus ja Vanapagan olid kokku leppinud, et kui Vanapagan maa peal õndsaks ei saa, siis Peetrus talle rohkem hingesid ei anna.
Igatahes tuleb välja, et jumala sõna järgi käitumine osutub Vanapaganale maa peal võimatuks ning õndsaks ta ei saa. Seeläbi saab lunastusest justkui märk, millel polegi tähendust, sest jumal saab ka ise aru, et maapealses maailmas tema lunastuseteooria ei toimi. <ref name="Eesti kirjanduslugu, 2001">''Eesti kirjanduslugu.'' Koost Epp Annus, Luule Epner jt. Tallinn: Kirjastus Koolibri, 2001.</ref>
| |||