Vikipeedia

Säilitusaine: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Teubliis (arutelu | kaastöö)
290 muudatust
Resümee puudub
Teubliis (arutelu | kaastöö)
290 muudatust
Resümee puudub
19. rida:
 
== Bensoehape ja bensoaadid ==
Bensoehapet (E210) ja bensoehappe soolasid kasutatakse säilitusainetena peamiselt toiduainetööstuses. Bensoehape ja bensoaadid on efektiivsed mikroobide vastu. Looduslikult leidub bensoehapet puuviljades, jõhvikates, pohlades ja mustikates. Toiduainetööstuses kasutatakse peamiselt sünteetilist bensoehapet. Bensoehape võib tekitada [[allergia]]t ning tema aurud võivad kahjustada hingamisteid. Bensoehape muundub organismis [[hipuurhape|hipuurhappeks]].<ref name="loodusajakiri" /> Bensoaatidest on Euroopa Liidus lubatud kasutada [[naatriumbensoaat]]i (E211), [[kaaliumbensoaat]]i (E212) ja, [[kaltsiumbensoaat]]i (E213) ning erinevaid hüdroksübensoaate.<ref>[http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1470723661035&uri=CELEX:02008R1333-20160525#E0048] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1333/2008, 16. detsember 2008 , toidu lisaainete kohta</ref>
 
== Nitritid ja nitraadid ==
32. rida:
Parabeenid on odavad ja efektiivsed sünteetilised säilitusained, mida kasutatakse laialdaselt kosmeetika- ja hügieenitoodetes, et takistada mikroorganismide levikut. Parabeenid on eriti efektiivsed bakterite ja seente vastu. Parabeene on säilitusainetena kasutatud alates 1920. aastatest. Parabeene kasutatakse näiteks meigitoodetes, niisutavates kreemides ja juuksehooldusvahendites. Samuti võib neid leiduda toidus ja ravimites. Tuntuimad parabeenid on metüül-, etüül-, propüül- ning butüülparabeenid. Enamasti lisatakse parabeene toodetele koos teiste säilitusainetega. Kosmeetikatoote pakendil peab olema kirjas, mis koostisaineid on tootes kasutatud. Koostisainete nimekiri on tarbija jaoks oluline, sest annab teavet nende koostisosade kohta, mida ta soovib vältida.<ref>[http://www.rsc.org/learn-chemistry/resource/res00001817/should-we-worry-about-parabens?cmpid=CMP00005326] Royal Society of Chemistry – Should we worry about parabens?</ref><ref>[https://ec.europa.eu/health/scientific_committees/docs/citizens_parabens_en.pdf] Scientific Committee of EC – "Parabens used in cosmetics"</ref><ref>[https://www.fda.gov/Cosmetics/ProductsIngredients/Ingredients/ucm128042.htm] Food and drug Administration – Parabens in Cosmetics</ref> Parabeene ei tohi lisada tootele määratud piirnormist rohkem. 2014. aastal vähendas Euroopa Komisjon butüülparabeeni ja propüülparabeeni piirnormi kosmeetikatoodetes ning keelustas mitme parabeeni – isopropüülparabeeni, isobutüülparabeeni, fenüülparabeeni, bensüülparabeeni ja pentüülparabeeni kasutamise Euroopa Liidus.<ref>[http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32014R1004] Official Journal of the European Union, L282/5, 26. september 2014</ref>
 
Kõige efektiivsemad on parabeenid vee baasil valmistatud toodetes ning happelises keskkonnas. Parabeenide toimet vähendavad [[tselluloos]]i derivaadid, [[proteiinid]] ja [[letsitiin]].<ref name="kosm keemia">[http://haridusinfo.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppe-%20ja%20juhendmaterjalid/kosmeetilise_keemia_6ppematerjal_kosmeetikutele.pdf]Leelo Simisker. "Kosmeetiline keemia", SA Innove, 2012</ref>
 
===Parabeenide mõju tervisele===
38. rida:
== Fenoksüetanool ==
[[Fenoksüetanool]] on õlitaoline alkoholija viskoosne alkoholi-tüüpi säilitusaine, mida kasutatakse kosmeetikatoodetes. Fenoksüetanoolil on spetsiifiline lõhn ning viskoossed omadused. Fenoksüetanool toimib hästi bakterite, seente ja hallituse vastu. Maksimaalne lubatud kogus tootes on vaid 1%., Fenoksüetanoolilsest võibfenoksüetanool pikaajaliseärritab kokkupuuteinimese korralsilmi ollaja ärritav,nahka<ref neurotoksilinename="kosm võikeemia" /> ning võib mõjuda neurotoksiliselt<ref>[[allergeenhttps://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/2324842]]ne mõjuW. E. Morton. "Occupational phenoxyethanol neurotoxicity: a report of three cases", Journal of Occupational Medicine, 32/1, 42-5, 1990</ref>.
 
== Bensüülalkohol ==
Bensüülalkohol on antibakteriaalse toimega aromaatne vedelik, mismida kasutatakse toimibkosmeetikatoodetes säilitusaine ja [[lahusti]]na. Bensüülalkoholi leidubsisaldavad paljudeshulk taimedes,erinevaid toiduainetestaimi ningja mõned toiduained. Bensüülalkoholi leidub ka taimede eeterlikes õlides. [[Bensüülalkohol]] onvõib antibakteriaalnetekitada ningnahaärritust sedaja allergiat, mistõttu võib teda tootes olla maksimaalselt 1%.<ref Bensüülalkoholilname="kosm onkeemia" ärritav/> toime ning see võib põhjustada ka allergiat.
 
== Formaldehüüdide vabastajad ==
Formaldehüüdi vabastajavabastajad on vesilahustuvvesilahustuvad ainesäilitusained, mida leidublisatakse paljudes kosmeetikatoodeteskosmeetikatoodetele. Formaldehüüdide vabastajaid kasutatakse koos parabeenidega. ningFormaldehüüdide toodevabastajate võibmaksimaalne sedalubatud sisaldadasisaldus maksimaalselttootes on 0,5%., Formaldehüüdidesest vabastajadnad võivad nahkapõhjustada ärritadanahaärritust ning põhjustadaja ekseeme.<ref name="kosm keemia" />
 
== Formaldehüüd ==
Formaldehüüd on gaas, mis koosneb [[vesinik]]ust,[[hapnik]]ust ja [[süsinik]]ust. Formaldehüüdil on spetsiifiline lõhn ning ta on efektiivne hallituste ja bakterite vastu. FormaldehüüdiFormaldehüüd on toodavadnii inimesedinimeste, taimedloomade jakui loomadka ningtaimede sedaüks ainevahetusprodukte ning esineb kaloomulikul kujul hingatavas õhus. Formaldehüüdi onkasutamine aerosooliballoonis keelatudon kasutada aerosooliballooniskeelatud. Formaldehüüd onvõib nahkatekitada ärritava toimeganahaärritust.<ref name="kosm keemia" />
 
== DMDM hüdantoiin ==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Säilitusaine"