Ülo Vooglaid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida:
 
 
== BiograafiaElulugu ==
 
Aastatel 1949–1953 õppis ta [[Haapsalu Pedagoogiline Kool|Haapsalu Pedagoogilises Koolis]] (1945–1950 Haapsalu Õpetajate Seminar) [[pedagoogika]]t, sealt edasi liikus ta praktikale [[Tilsi lastekodu]]sse ning astus 1954. aastal astus ta [[Tartu RiiklikkuRiiklik Ülikool|Tartu Riiklikku Ülikooli]]i, mille lõpetas 1960. aastal ajaloo erialal. 1970. aastal kaitses ta [[filosoofiakandidaat|filosoofiakandidaadi]] [[väitekiri|väitekirja]] (tänapäeval võrdsustatud filosoofiadoktorikraadiga).<ref name="r2"/>
 
Ülo Vooglaid oli aastatel 1963–1965 [[ajakirjanik]] ajalehe [[Edasi]] toimetuses. Aastatel 1965–1975 oli ta [[TRÜ]] [[õppejõud]] ning TRÜ sotsioloogia laboratooriumi asutaja ja teaduslik juhataja, agakuid ta vallandati ja heideti [[NLKP]]-st välja, sest tema teadustöö tulemused polnud kooskõlas [[Eesti NSV]] juhtkonna [[ideoloogia|ideoloogiliste]] taotlustega. Vooglaid töötas aastatel 1975–1977 [[Eesti NSV Kergetööstuse Ministeeriumi Töö ja Juhtimise Teadusliku Organiseerimise Keskus]]es ja aastatel 1977–1986 [[Eesti NSV Rahvamajanduse Juhtivate Töötajate ja Spetsialistide Kvalifikatsiooni Tõstmise Instituut|Eesti NSV Rahvamajanduse Juhtivate Töötajate ja Spetsialistide Kvalifikatsiooni Tõstmise Instituudis]] ning aastatel 1986–1989 [[Pirgu Arenduskeskus]]e juhatajana.<ref>{{EE|14|620}}</ref>.<ref name="r2"/>
 
Seejärel1989. aastal valiti Ülo Vooglaid [[NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress]]i liikmeks ja temast sai [[NSVL Ülemnõukogu]] liige ning samal ajal oli ta ka [[ENSV Ametiühingute Kesknõukogu Teadusliku Uurimise Keskus|ENSV Ametiühingute Kesknõukogu Teadusliku Uurimise Keskuse]] juhataja (aastatel 1989–1991). Aastal 1991 oli ta [[ENSV Ülemnõukogu Presiidium]]i esmeheesimehe [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütli]] [[nõunik]], seejärel [[ENSV Valitsuse Teadusosakonna ja ka Valitsuse Vastupropaganda Osakond|ENSV Valitsuse Teadusosakonna ja ka Valitsuse Vastupropaganda Osakonna]] juhataja, ta oli ka [[Eesti Kongress]]i ja [[Põhiseaduse Assamblee]] liige ning olnud saadik [[Riigikogu]] kolmes koosseisus (1992–1996; 1996–1998; 2004–2005).<ref name="r2"/>
 
Alates 1996. aastast on ta Õigusinstituudi professor ja alates 2000. aastast Tartu Ülikooli [[emeriitprofessor]]. Tema teadustöö teemadeks on olnud [[sotsiaalne kommunikatsioon]], [[organisatsiooni- ja juhtimisteooria]], sotsiaalse juhtimise ja iseregulatsiooni mehhanismid, [[innovatsiooniteooria]] ja [[innovatsioonipraktika|-praktika]], [[teadusmetodoloogia]], [[andragoogika]], [[haridusteooria]] ja [[haridusfilosoofia]].<ref name="r2"/>
 
Ta on olnud ka [[Rahvusraamatukogu]] nõukogu esimees ja [[Rahvusraamatukogu teadusnõukogu]] esimees. [[Rahvarinne|Rahvarinde]] korraldava toimkonna ja poliitikakomisjoni liige. Täiskasvanute koolitajate assotsiatsiooni [[ANDRAS]] asutajaliige ja juhatuse liige. [[Avatud Eesti Fond]]i [[asutajaliige]]. [[Eesti Euroopa Liikumine|Eesti Euroopa Liikumise]] asutajaliige. Maapiirkonna noorte õppe edendamise sihtasutuse, s.o [[Arno Tali Fond]]i asutajaliige ja juhatuse liige. [[Eesti Rooma Klubi]] asutajaliige, president ja asepresident. [[Toompea Haridusseminar]]i asutajaliige. [[Eesti Looduskaitse Selts]]i ja [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanike Liidu]] [[auliige]] ning tegev veel mitmes organisatsioonis.<ref name="r2"/>
 
Elab Raplamaal Kohila vallas{{lisa viide}}. Ülo Vooglaiul on koos kasulastega 10 last, 22 lapselast ja 11 lapselapselast.<ref name="r2"/>
 
==Teoseid==
27. rida ⟶ 25. rida:
 
==Isiklikku==
Ülo Vooglaid elab Raplamaal Kohila vallas{{lisa viide}}. Tal on koos kasulastega 10 last, 22 lapselast ja 11 lapselapselast.<ref name="r2"/> Tema poegade seas on [[Varro Vooglaid]].
 
== Viited ==