Vikipeedia

Kaanid: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Kana ajud (arutelu | kaastöö)
10 muudatust
P Lauset
Märgised: Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
Kana ajud (arutelu | kaastöö)
10 muudatust
P Kaa
Märgised: Asendamine Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
1. rida:
{| align=right id=toc style="width: 220px; margin: 0 0 1em 1em"
|- style="background:#ccccff"
|- style="text-align:center;"
|colspan="2" width=100%| [[File:Leech blutegel.jpg|200px]]
|- style="background:#ccccff; text-align:center;"
|colspan="2" width=100%| [[Taksonoomia]]
|- style="text-align:left;"
| [[Riik (bioloogia)|Riik]] <br>
| [[Loomad]] ''Animalia''
|- style="text-align:left;"
| [[H&otilde;imkond]] <br>
| [[Rõngussid]] ''Annelida''
|- style="text-align:left;"
| [[Klass (bioloogia)|Klass]] <br>
| [[Vöösed]] ''Clitellata''
|- style="text-align:left;"
| [[Alamklass]] <br>
| [[Kaanid]] ''Hirudinea''
|- style="background:#ccccff; text-align:center;"
|}
'''Kaanid''' (''Hirudinea'') on [[rõngussid|väiksed väärakad porno päkapikud kes imivad su karvaseid mun]]e<nowiki/>kuuluvad loomad. Nad võivad elada mage-, merevees ja maal. Maailmas elab umbes 400 liiki kaane.
 
Kaanide iseloomulikuks tunnuseks on keha ees- ja tagaosas olev [[iminapp]], millega nad kinnituvad [[substraat (bioloogia)|substraadile]]. Kaanidel on 33 kehalüli ja hästi arenenud [[lihastik]].
 
Kaanid toituvad peamiselt väikestest [[selgrootud|selgrootutest]], mõnikord langeb nende saagiks suuremaid selgrootuid, näiteks [[vihmauss]]id. Kaanidele on iseloomulik ka teiste loomade verest toitumine. Kõige sagedamini imevad nad verd [[kalad]]elt ja [[kahepaiksed|kahepaiksetelt]], harvem veekogu kaldale tulnud suurematest loomadest. Saaklooma kehale eritavad nad vere hüübimisvastast [[ensüüm]]i [[hirudiin]]i.
 
[[Eesti]]s elavatest kaanidest on levinumad [[hobukaan]] (''Haemopis sanguisuga''), [[pisikaan]] (''Helobdella stagnalis''), [[kalakaan]] (''Piscicola'' (''Ichthyobdella'') ''geometra'') ja [[lamekaan]] (''Glossiphonia complanata''). Eestis leidub vaid üks verdimev kaan – [[apteegikaan]] (''Hirudo medicinalis''), keda ajalooliselt – harvem tänapäeval – on kasutatud meditsiinis.
 
== Paljunemine ==
Kaanid on [[hermafrodiidid|hermafrodiitsed]] ehk mõlemasoolised organismid – ühes kaanis on nii emas- kui isassuguelundid.
 
Kaanid paljunevad suguliselt. Kaanide suguavad (emas- ja isassuguava) asuvad üldjuhul eespool keha keskkohta. Üks kaan toimetab oma seemnerakud teise kaani emassuguavasse, kus toimub sisemine viljastus. Seejärel munetakse viljastunud munad kookonisse, mis hiljem koos kaani vööga eraldub kehast.
 
== Sugukondi ==
Siin on loetletud sugukondi, mille esindajaid leidub ka Eestis.
*''Hirudinidae'' ([[kirjukaanlased]])
*''Piscicolidae'' ([[kalakaanlased]])
*''Glossiphoniidae'' ([[lamekaanlased]])
*''Erpobdellidae'' ([[ahaskaanlased]])
 
==Pilte==
<gallery>
File:Leeches in hand - Kaanid käel.jpg
File:Verekaan - Leech.jpg
File:2013.07.21 Hansalaat (14).JPG|Kaanid Tartu hansalaadal, 2013
</gallery>
 
[[Kategooria:Rõngussid]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Kaanid"