Pärisorjus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
'''Pärisorjus''' ehk '''pärisorjuslik sõltuvus''' on [[isik]]u kui pärisorja [[feodalism|feodaalse]] sõltuvuse raskeim aste.
 
Pärisorjust iseloomustab [[feodaal]]ide [[politsei]]- ja [[kohtuvõim]], [[talupoeg]]adest pärisorjade [[sunnismaisus]] ja [[teoorjus]], nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine: [[andam]]i nõudmine [[abielu|abiellumise]] puhul ja [[surnud käe õigus]].
 
Sõna "pärisorjus" ise on [[eesti keel]]es tänapäevase keelekasutusega võrreldes mõnevõrra eksitav, sest tuleneb omaaegsetest tähendustest "orjus" (siin: 'töö, teenimine') ja "päris" (siin: 'omand'; vrd. "pärand", "pärimine"). Sunnismaist talupoega tähistav uudissõna "pärisori" ilmus eesti kirjakeelde alles 1870-ndatel aastatel.
 
Viimaste piirkondadena maailmas kaotati pärisorjus [[Afganistan]]is [[1923]]. aastal ning [[Bhutan]]is ja [[Tiibet]]is [[1959]]. aastal.
58. rida:
 
Pärisorjus kaotati Venemaal [[1803]]., [[1842]]. ja [[1861]]. aasta [[Venemaa talurahvareform|talurahvareform]]iga. Neist viimane jõustus [[3. märts|3. märtsil]] (vkj. 19. veebruaril) 1861 ja seda peetakse pärisorjuse kaotamiseks Venemaal, kuid mitmel pool Venemaa keisririigis, peamiselt [[Kaukaasia]]s, toimus see hiljem ja näiteks [[Kalmõkkia]]s alles [[1892]]. aastal.
 
== Viited ==
{{viited}}
 
== Vaata ka ==
* [[Kodukariõigus]]
* [[Orjus]]
 
== Viited ==
{{viited}}
 
== Kirjandus ==
* [[Edgar V. Saks]]. "Pärisorjuse" foobia. Eesti Päevaleht, 20. jaanuar 1979, lk. 7.
* [http://newspapers.nla.gov.au/ndp/del/article/7298449 Russian serfdom], [[The Argus]], 30. juuli 1858, lk. 7.
 
[[Kategooria:Euroopa keskaeg]]