Redaktsioon: 28. jaanuar 2018, kell 19:31 redigeeri Neptuunium (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 31 559 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. jaanuar 2018, kell 19:55 redigeeri eemalda 2001:7d0:87ca:9180:fdf3:e89c:3d05:ef7f (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
2. rida: [[Pilt:Many Karelias est.png\|pisi\|Karjala eri piirkonnad]] [[Pilt:KarelianNationalFlag.svg\|pisi\|Karjala rahvuslipp]] '''Karjalased''' (enesenimetus ''karjalaižet'') on [[soomeugrilased\|soome-ugri]] rahvas, ~~mis~~kes elab [[Karjala]]s. {{Rahvanimed\|Karelians\|Karelier\|карелы}} 23. rida: == Arv == Esimesed usaldusväärsed andmed karjalaste kohta pärinevad [[1835]]. aastast, mil Vene geograafi [[Peter von Köppen]]i loenduse tulemusena karjalaste arvuks [[Venemaa]]l nimetati 171 695 ([[Tveri kubermang]]us 84 638, [[Novgorodi kubermang]]us 27 076, [[Aunuse kubermangus]] 43 810 ja ~~Valgemere~~Valge mere aladel [[Põhja-Karjala]]s 11 288). [[1897. aasta Venemaa rahvaloendus]]e tulemused näitavad, et karjalaste üldarv on 1835. aastaga võrreldes kasvanud, seda eeskätt Tveri karjalaste arvel: Venemaal elas karjalasi 208 101, neist [[Tveri kubermang]]us 117 679, [[Novgorodi kubermang]]us 9 980, [[Aunuse kubermang]]us 59 414, [[Põhja-Karjala]]s (ehk [[Viena Karjala]]s ehk [[~~Valgemere~~Valge mere Karjala]]s) 19 522. Karjalaste arv kasvas 20. sajandi paaril esimesel aastakümnelgi, saavutades Nõukogude Liidus [[1926]]. aasta rahvaloendusel peaaegu kahe ja poole tuhande piiri: karjalasi loendati 1926. aastal 248 120 (Tveri ja [[Moskva oblast]]is – 140 567, [[Karjala ANSV]] 100 781, mujal 6 772)<ref>[http://www.ceeol.com/aspx/getdocument.aspx?logid=5&id=6822a044dd344c2ead533dfaa45cec19 Karjalased, karjala keel ja Karjala keeleseadus]</ref>. [[1939]]. aastal loendati [[Venemaa]]l kokku 253 800 karjalast (neist Karjalas 108 600). [[2002]]. aastaks oli karjalasi järel 93 344. [[2010]]. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 60 815 karjalast.<ref>http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-01.pdf</ref>Karjalaste arvukuse languse peamisteks põhjusteks on venestumine ja negatiivne [[iive]]. 108. rida: === Kunst === Vanimateks ~~kunstimälestusteks~~kunstimälestisteks võib pidada [[neoliitikum]]ist pärit [[kaljujoonis]]eid. Samuti on neoliitikumist säilinud [[kammkeraamika]]t ja kivist ning luust nikerdatud kujukesi. Pronksiajast pärineb taimeornamentidega hõbeehteid. [[Puitarhitektuur]]i kõrget taset näitavad [[kirik]]ud. Tuntuim on [[1714]]. aastal ehitatud 22 [[kuppel\|kupliga]] [[Kiži Preobraženski kirik\|Kiži Preobraženski]] ([[Issanda ~~muutmise~~Muutmine\|Issanda Muutmise]]) kirik. Kuni [[1920. aastad\|1920. aastateni]] oli ainus [[kujutav kunst\|kujutava kunsti]] ala [[ikoonimaal]]. === "Kalevala" === "[[Kalevala]]", soome [[rahvuseepos]]e, koostas [[Elias Lönnrot]] soome, [[ingerisoomlased\|ingeri]] ja karjala [[runo]]laulude põhjal. 127. rida: == Usk == [[12. sajand]]il, kui Karjala sattus sõltuvusse Novgorodi feodaalvabariigist, võtsid karjalased omaks ~~vene~~ [[õigeusk\|õigeusu]]. Kaugematel ääremaadel (näiteks ~~Viena~~Valge mere Karjalas) leidub ka [[vanausulised\|vanausulisi]]. Kristluse-eelseid uskumusi on säilinud võrdlemisi vähe. [[20. sajand]]il hakkas laialdaselt levima [[ateism]], sajandi lõpul ka uususundid.<ref name="ERM>[[Eesti Rahva Muuseum]]: [http://www.erm.ee/?lang=EST&node=779&parent=83# Karjalased]</ref> == Vaata ka ==

Karjalased: erinevus redaktsioonide vahel