Pallas: erinevus redaktsioonide vahel

Pallas oli algselt kunstnike ja kirjanike, hiljem peamiselt kujutavate kunstnike ühing.<ref name="EE"/> Ühingu eesmärk oli tutvustada ja levitada kunsti (algul ka kirjandust). Kunstiühingu Pallas asutajad olid [[Konrad Mägi]], [[Aleksander Tassa]], [[Marie Reisik]], [[Auguste Pärn]], [[Alma Koskel| Alma Johanson (Koskel)]], [[Johannes Einsild]], [[Klara Holst|Klara (Claire) Holst]], [[Voldemar Kangro-Pool]], [[Mart Pukits]] ja [[Ado Vabbe]]<ref>Rudolf Paris (1932). Konrad Mägi. Lk 173 </ref>. Põhikirjale kirjutati alla [[21. jaanuar]]il 1918, mida loetakse asutamispäevaks, kuigi asutajate koosseis oli kujunenud juba eelmise aasta lõpul.<ref name="Sirp, 2003" /> Esimeseks juhatajaks sai Aleksander Tassa. Vaatamata teatud sisemistele kõikumistele esineti eesti kultuurimaastikul väga tegusa ja iseteadliku jõuna.<ref name="Sirp, 2003" /> Juba asutamisaastal suutis ühing korraldada kaks kunstinäitust, 1919. aasta sügisel aga asutada [[Pallas (kunstikool)|Kunstiühingu Pallas kunstikooli]], millest 1924. aastal sai eesti esimene kõrgem kunstiõppeasutus – [[Pallas (kunstikool)|Kõrgem Kunstikool Pallas]]. 1919. aasta nn Gripenbergi skandaali tagajärjel lahkusid ühingust Klara Holst, Alma Johanson (Koskel) ja Marie Reisik. Peale seda mõnda aega uusi naisliikmeid ühingusse ei võetud.<ref>Konrad Mägi : kunstnik, looming, aeg / Maie Raitar, Andres Sööt. (2011) lk 366-367</ref> Ühingu auliikmeteks valiti enne II maailmasõda [[Ants Laikmaa]], [[Kristjan Raud]], Aleksander Tassa ja [[Nikolai Triik]]. Pallas algatas [[Tartu Kunstimuuseum]]i loomise 1940. aastal ja koondas selleks eraldi kunstikogu. 1988. aastal taastatud ühingu auesimeheks valiti [[Voldemar Vaga]] ja esinaiseks [[Lola Liivat-Makarova]]. Samal aastal asutas ühing maalistuudio (1990. aastast nimega [[Konrad Mägi Ateljee|Konrad Mäe Ateljee)]], mis toimis 2012. aastani ühingu osana. Stuudio põhiõppejõud oli algusest pääle [[Kaja Kärner (kunstnik)|Kaja Kärner]] ja 1989. aastast ka [[Heldur Viires]].