Rakvere Karmeli kogudus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
13. rida:
== Ajalugu ==
==== Rakvere Karmeli koguduse sünd ====
1891. aastal oli Rakvere linnas üksainus baptist: parunite Dehnide kokk Tõnu Saarman. Olles oma päevatöö lõpetanud, oli tal kombeks suvekuudel minna härraste aeda ja paluda seal Jumalat Rakvere linna pärast. Nõnda kestis see kauemat aega ilma nähtavate tulemusteta.
21. rida ⟶ 23. rida:
Esimesel ristimisteenistusel 1895. aasta oktoobris ristiti Sõmeru jões kolm inimest. 1894. aastal ristiti vend A. R. Schiewe poolt Haapsalus ja vend Tetermanni poolt Tallinnas esimesed Rakvere õed. Samal aastal moodustati Rakveres Tallinna I Baptisti koguduse osakond, mille juhatajaks sai Tõnu Saarman.
==== Koguduse algusaastad ====
Ametlik luba koguduse tööks saadi kubernerilt 1896. aasta juunis. Aastast 1900 jätkati juba iseseisva kogudusena, kes ka Eesti Baptistide Ühendusse vastu võeti. Esimestel aastatel tuli võidelda mitmesuguste raskustega. Viiel korral tuli vahetada kooskäimise ruume, sest ähvarduste ja koosolekute pidevate segamiste tõttu katkestasid majaomanikud sõlmitud lepingud.
27. rida ⟶ 30. rida:
1903. aastal alustas tööd pühapäevakool, mida juhtisid Tõnu Saarmani abikaasa, õed Licht ja Paisk. Loodi ka laulu- ja pillikoor. 1910. aastal rajati neli tööpunkti: Kubanitsa, Puru, Lehtse ja Võle.
Noorest mehest Saarmanist oli kolmekümnendate aastate alguseks saanud vana vend Saarman, kel aastaid juba üle seitsmekümne. Kogudus vajas uusi töötegijaid. 1931. aastal võttiski töö üle endine Mustvee koguduse pastor Edwart Annert. Samal aastal liitus kogudusega noor vend Tallinna Allika kogudusest Joel Efraim Dahl, kes kiiresti koguduse usalduse võitis ja veel samal aastal jutlustajaks valiti. 1932. aasta mais ordineeriti ta koguduse vanemaks. Üheks tõsisemaks probleemiks oli tol ajal palvela, mis oli väikseks jäänud, asus ebasobivas kohas ja pealegi veel võõral krundil. Tänu ühistele tõsistele jõupingutustele ja
Tõnu Saarman suri 19. aprillil 1934 ja on maetud Rakvere baptisti-koguduse kalmistule.
35. rida ⟶ 38. rida:
Vanematele juhtivatele vendadele oli Robert Särglepa vaimulik aktiivsus kahjuks vastuvõetamatu. Läänemaal ja saartel laialt levinud priikoguduslikku liikumist iseloomustav emotsionaalsus (nad ise nimetasid end “rõõmulasteks”) ja baptisti-liikumise soliidne väljapeetud olek ei sobinud kokku. Vend Särglepp pidi lahkuma.
1937. aastal sai uueks kogudusevanemaks Elmar Maranik, kes töötas Rakveres aastatel 1937- 1943 ja 1948- 1954. Vahepealsetel aastatel juhtis tööd kohalik vend Voldemar Sööt.
==== Sõja-aastad ==== Sõja-aastad ja sõjajärgne aeg olid koguduse elus kitsad ja keerulised. Sõjatormid mõjutasid koguduse elu oluliselt. 1941. aastal sai palvela lähedale kukkunud pommist räsitud, kuid see remonditi kiirelt. 1943. aasta Saksa okupatsiooni ajal tehti palvela sõjaväe moonalaoks. ==== Sõjajärgsed aastad ja Nõukogude Liidu aeg ==== Sõda lõppes, kuid probleemid jäid. Tuli õppida elama täiesti uues olukorras, kus võimude pahatahtlikkus ning vaenulikkus usu ja usklike vastu oli riiklik poliitika. Valitsuse korraldusel liideti kokku mitmed erinevad vaimulikud liikumised. Nii sai Rakvere baptisti-kogudus uueks vaimulikuks koduks mitmetele endiste evangeeliumi- kristlaste koguduse liikmetele, samuti sõja ajal laialipillutatud ja oma kodu kaotanud usklikele, nende seas suurele hulgale Ingerimaa soomlastele, venelastele ja volgasakslastele. 1955. aasta algusest sai Rakvere Karmeli koguduse vanemaks Arpad Arder, kes seni oli töötanud kaasa Tallinna Oleviste koguduses. Tema juhtimisel alustati koguduses soome- ja venekeelset tööd. Muusikaline tegevus oli aga abikaasa Veronika Arderi õlul, kes juhatas nii sega,- nais- kui ka mandoliinikoori ning oli ühtlasi organist. Iga-aastaseks suursündmuseks olid väga rahvarohked soomekeelsed nelipühakoosolekud, kuhu saabus külalisi isegi Venemaa mitmest paigast.
43. rida ⟶ 52. rida:
1969. aasta sügisest 1975. aasta sügiseni juhtis koguduse tööd Ilmar Kurg. 1976. aasta kevadel asus Rakvere Karmeli kogudusevanema kohustesse Peeter Roosimaa Oleviste kogudusest. Mõni aasta hiljem suunati ta õppima Bukovi (DDR) vaimulikku seminari. Koguduse töös, eriti kogudusevanema äraolekul, aitasid aktiivselt kaasa mitmed vennad, toetati ka väikeste maakoguduste (Rakke, Avispea) tööd.
==== Eesti Vabariigi taasiseseisvumise järgne aeg ====
1989. aasta kevadel palus Peeter Roosimaa end vabastada kogudusevanema ametist seoses tööle asumisega loodava EKB Liidu Kõrgema Usuteadusliku Seminari rektori ametikohale. Sama aasta sügisel valiti kogudusevanemaks oma koguduse vend Meelis Etti, kes ordineeriti 1991. aasta kevadel.
| |||