Vikipeedia

Güroskoop: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
PResümee puudub
3. rida:
'''Güroskoop''' on mehaaniline seade, mille abil saab [[impulsimoment]]i arvestades mõõta või säilitada ruumilist orientatsiooni <ref name="Z0iXs" />. Kiires [[ringliikumine|ringliikumises]] oleval [[ketas|kettal]] või muul [[jäik keha|jäigal kehal]] (rootoril) on [[impulsimoment]], mis mõjub välistele jõududele vastupidises suunas, hoides süsteemi muutumatuna. Kui see seade paigaldada [[kardaanliigend]]ile, võib süsteemi keerates täheldada ringliikumises oleva ketta püsimajäämist esialgsele tasandile.
 
Peale mehaaniliste güroskoopide vurrmehanismide (elektrilised, pneumaatilised) on muudelgi põhimõtetel töötavaid güroskoope: kiirendusanduritega mikrokiibid, fiiberoptilisikiudoptilisi ja äärmiselt tundlikkeülitundlikke kvantgüroskoope. Güroskoope kasutatakse navigeerimisseadmetes, seda tingimustes, kus traditsioonilise [[magnetkompass]]i kasutamine on raskendatud või ei saa kasutada, näiteks [[kosmos]]es. Güroskoope kasutatakse laialdaselt lennunduses pimelennul, [[raadio]] teel juhitavate mehitamata [[helikopter]]ite ja [[lennuk]]ite autopilootide stabiliseerimisandurina. Veel kasutatakse güroskoopi [[tunnel]]i kaevamisel suunahoidjana.<ref name="DDkw8" />
 
Kõige lihtsamad güroskoobi näited on [[vurr]] ja kiirelt pöörlev jalgratta ratas. Mittepöörlev vurr ei püsi püsti, aga kui vurr [[pöörlemine|pöörlema]] panna, hoiab seade end püsti ja kukub alles siis, kui [[hõõrdejõud|hõõrdejõust]] tingitud pöörlemise kiiruse kadu lõpetab [[güroskoopefekt]]ist tulenevad seadet püsti hoidvad jõud.
35. rida:
==Ajalugu==
 
Vanima teadaoleva güroskoobilaadse instrumendi ehitas sakslane [[Johann Bohnenberger]], kes mainis seda aastal 1817, kutsudes seda „Masinaks“„masinaks“.<ref name="1xsjD" /><ref name="lgDSI" /> Seadeldis põhines keerleval massiivsel sfääril. Aastal 1832 arendastöötas ameeriklane [[Walter R. Johnson]] välja sarnase seadeldise, mis põhines keerleval kettal.<ref name="dFaEg" /><ref name="TwaEf" /> Matemaatikute soovitusel õppeseadeldiseks kasutusele võetud mehhanism paelus [[Léon Foucault]]'d. 1852. aastal kasutas [[Foucault]] seadeldist [[Maa (planeet)|Maa]] pöörlemise uurimise eksperimentides.<ref name="TAHWH" /><ref name="ykMle" /> Just tema andis seadeldisele omaselle tänapäevase nime,nimetuse tähendusega „näha Maa pöörlemist“ (Kreekakreeka keelestkeeles ''skopeeinskopeō'' – 'vaatan, nähavaatlen', ''gyros –'', 'ring' või 'pöörlemine').<ref name="iNDpT" /> Maa pöörlemist ümber oma telje oli märgata 8–10 minuti möödudes. Selle aja sees güroskoobi pöörlev ketas oli justkui oma pöörlemistelge muutnud, ent Maa oli hoopiski end muutumatu güroskoobi all pööranud, põhjustades näiliselt ketta telje muutuse.
 
1860. aastatel [[elektrimootor]]ite kasutusele võtuga sai güroskoopi panna pöörlema automaatselt ning ajaliselt nii kauaks kui tarvis. Valmis esimene gürokompassi prototüüp. Esimese funktsionaalse gürokompassi patenteeris 1904. aastal saksa leiutaja [[Hermann Anschutz-Kaempfe]]. Ameeriklane [[Elmer Sperry]] tuli välja omapoolse güroskoobi variandiga sama aasta lõpus ning peagi avastati ka teistes [[riik|riikides]] leiutise militaarne kasulikkus.
 
20. sajandi algus oli aeg, mil merevägi näitas kõige paremini riigi sõjalist võimsust. Ameeriklaste [[Sperry Gyroscope Company]] kasvas kiirelt ning pakkus lennukitele ning laevadele stabiliseerimis-seadmeidstabiliseerimisseadmeid.
 
1917. aastal ehitas [[Chandler Company of Indianapolis]] „Chandleri güroskoobi“, see on vurr mänguasi, aluse ja vurri pöörlema panemiseks, tõmmatava nööriga.
 
[[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] saisaid güroskoopidest põhilised [[lennuk]]i- ja õhutõrjerelvade [[sihik]]ute komponendid.
 
Tänapäeval kasutatakse [[Elektromehaaniline mikrosüsteem|MEMS -tehnoloogial]] güroskoope näiteks kaasaskantavates elektroonikaseadmetes nagu Apple’i viimase põlvkonna [[iPad]], [[iPhone]]’ides ja teistes [[nutitelefon]]ides. Kiirendusandurid määravad [[kiirendus]]e suurust ruumi kolmel teljel ning vastava tarkvara abil kuvatakse kaldenurk nutiseadme ekraanile.
 
==Londoni moment==
51. rida:
Londoni momendi güroskoobi toimimispõhimõte toetub kvantmehaanika ilmingule, milles keerlev [[ülijuht]] tekitab [[magnetväli|magnetvälja]], mille teljed ühilduvad täpselt pöörleva güroskoobi tekitatud vektoritega. Magnetomeeter määrab genereeritud magnetvälja orientatsiooni, mis on kalibreeritud määramaks güroskoobi pöörlemise telge. Kvantmehaanilisele nähtuse tööpõhimõttele tuginev güroskoop võib olla äärmiselt täpne ning stabiilne. Näiteks güroskoope, mida kasutatakse [[Gravity Probe B]] eksperimentides, mõõdavad muutusi güroskoobi pöörlemistelje orientatsioonis paremini kui 0,5 milliarcsekundit (1,4×10<sup>−7</sup> kraadi) üle ühe aasta jooksul. Selline pöörlemistelje muutuse uurimine on täpsuselt samaväärne juuksekarva läbimõõdu vaatlemisega 32 kilomeetri kauguselt.
 
==KaasaegsedNüüdisaegsed kasutusviisid==
[[Pilt:Gyroscope hg.jpg|pisi|Lennuki elektromehaaniline-güroskoopiline tehishorisont (aviohorisont)]]
 
Güroskoope kasutatakse kompassides, lennukite avioonikas (pöörangunäidik, aviohorisont, gürokompass), [[arvutihiir]]tes, [[laev]]ades jne, leiavad need seadeldised kasutamist ka [[olmeelektroonika]]s. Kuna güroskoop võimaldab määrata ruumilist asendit horisonti nägemata, on konstruktorid lisanud neid modernsetesse seadmetesse. Tehnoloogiate täiustumisel on seadeldise töötäpsus [[3D]] -ruumis paranenud, olles efektiivsem endistest üksikutest kiirendusanduritest [[nutitelefon]]ides. Tuntud kriitik [[Scott Steinberg]] on öelnud, et uute optiliste güroskoopide lisamine iPhone 4 toodangusse, muudab ja defineerib uuesti suhtumise allalaaditavasse [[tarkvara]]sse.
 
Güroskoope kasutatakse ka õppevahenditena kesk- ja ülikoolide füüsikatundides. Demonstratsioonigüroskoobid on tavaliselt ehitatud selliselt, et seadeldise töötamisel ilmnevad füüsikalised jõud tuleksid selgesti esile. Näiteks võidakse ühele vurri küljele asetada lisaraskusi, et seejärel jälgida güroskoobi reageerimist. Samuti on võimalik vurri käes hoides tunda selle güroskoopilist jõudu, mis muudavad demonstratsioonid paeluvamaks.
60. rida:
Võimalik on tellida näiteks güroskoope sisaldavaid [[arvutihiir]]i, mis teevad selle kasutamise võimalikuks ka aluspinnalt õhku tõstetuna. Säärased arvutihiired on juhtmevabad, seega perfektsed esitlustel, kus kõneleja liigub ruumis. Arvutihiires olev güroskoop jälgib käe liikumist tasandi suhtes ja tõlgib need ümber kursori liikumiseks.
 
Güroskoopilist ilmingut kasutatakse näiteks autospordis. Seda seetõttu, et [[mootor]]id toimivad just nagu suured güroskoobid. Olenevalt sellest, kas mootori hooratas (pöörlev mass) pöörleb päri- või vastupäeva, on autole mõjuv güroskoopjõud suunatud kas alla või üles. Kasutades mootori pöördeid ära õige nurga all, on võimalik parandada auto rajal püsimist.
 
Güroskoopsensoreid kasutatakse virtuaalsetes peakomplektides mõõtmaks inimese pea liigutusi ja liigutuse kiirusi, millest mõõdetud andmed tõlgendatakse ümber [[virtuaalreaalsus|virtuaalreaalsusse]].
 
Peale täpsust võimaldavate kasutusvaldkondade on güroskoope tehtud ka mänguasjadeks. Tuntuimaks on ehk "Powerball", mille otstarve on olla esmalt meelelahutuslik, kuid teisalt ka lihastele ja liigestele kasulik.▼
 
 
▲Peale täpsust võimaldavate kasutusvaldkondade on güroskoope tehtud ka mänguasjadeks. Tuntuimaks on ehk "Powerball", mille otstarve on olla esmalt meelelahutuslik, kuid teisalt ka lihastele ja liigestele kasulik.
 
== Vaata ka ==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Güroskoop"