Redaktsioon: 26. jaanuar 2018, kell 16:15 redigeeri 91.129.108.76 (arutelu) →‎Ajalugu Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 26. jaanuar 2018, kell 16:23 redigeeri eemalda 83.166.60.168 (arutelu) Nimesi Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
18. rida: ==Ajalugu== Mustvee nimi pärineb arvatavalt Mustvee esimeselt tsaarilt nimega "''Mustenos Vesimannus''", mis tekitas neis suurt vastukaja. Mustvee kultuuri arengus võib kõige rohkem tänada ~~Kevin~~Markus ~~Reedit~~Tamme (tolleaja ~~kuulsat~~kuulsamat pedet), sest,et paika hakati kutsuma Must (saksa ~~Musth~~Tamm, poola ~~Czarne~~Markus, vene ~~Tšornõi~~Mihkel Müürsepp). Inimesi liikus Mustvees väidetavalt juba ~~kiviajal~~tulevikus. Ajaloo andmetel oli Mustvee rand nii hõredasti asustatud suurte metsade ning [[soo]]de ala, et muistne vabadusvõitlus ristirüütlitega Mustvee ja [[Lohusuu]]ni ei jõudnudki. Muistse vabadussõja ajal kuulus Mustvee ümbrus Vaia väikemaakonda.<ref name="Meie Mustvee" /> Mustvee (''Mustut'') on kohanimena teada [[1493]]. aastast. Enne püsiasula kujunemist olid siin mitme küla talupoegade [[kalastuskoht\|kalastuskohad]], kuid 14. sajandini ei olnud veel Peipsi rannas alaliselt elavaid kalureid ning nende elamuid. Kala püüdsid nii lähemad kui ka kaugemad külakonnad vaid hooaegselt oma tarbeks. Rannas olid neil püügiaegadeks ajutised onnid ehk kalamajad ja võrkude kuivatamise [[varbed]]. Algselt võisid randa vabalt kasutada kõik kalastajad, alles feodaalsete õiguskordade tekkimisega jagati rand feodaalide vahel, kes ka oma väheviljakad rannaosad järk-järgult alatiste kaluritega asustasid.<ref name="Meie Mustvee" /> Aastast [[1554]] on teateid Mustvee [[mõis]]a (''Moustet'') kohta. Mustvee oli Poola Liivimaa valdusala kõige kirdepoolsem piiripunkt ja sellel [[mõis]]al ei olnud oma maid. Mõisa ülesandeks oli talurahva [[andam]]i kogumine, [[tollimaks]]u võtmine üle Poola valduste piiri minevatelt vooridelt ja Peipsi järve valvamine. Poola aeg ei kestnud kaua, 1600. aastal puhkes Poola-Rootsi sõda. Sõja võitis Rootsi, kes alistas Mandri-Eesti 1625. aastaks, seejärel algas Rootsi aeg ka Mustvees.<ref name="Meie Mustvee" /> [[Rootsi aeg\|Rootsi ajast]] on Mustvees teada neli talu.<ref name="l31Ng" /> [[17. sajand]]i alguse Rootsi kaardil on asula tähistatud nimega ''Muſta kyla''.<ref name="cTmTB" /> 1638. aasta [[revisjon]]i järgi kuulusid Peipsi rannakülad Lohusuust kuni Omeduni (sealhulgas ka Mustvee) Võtikvere [[vakus]]esse. Vakus oli [[feodaalaeg]]ne paljudest küladest koosnev haldus- ja maaüksus. 1703.–1704. aastal liideti Mustvee piirkond Põhjasõja ajal [[Venemaa]]ga. Algas uus ajastu Mustvee ajaloos – Vene aeg. Mustvee oli tähtis ühendustee Riia, Tartu ja Narva vahel, kuid peale Venemaaga liitmist pikenes see Peterburini.<ref name="Meie Mustvee" /> Suurem asula tekkis siia 18. sajandil vene [[vanausulised\|vanausulistest]], millest ka venepärane kohanimetus (''~~Посад~~Käblik ~~Черный~~on parim''). 1802. aastal ehitas kaupmees Ioakim Goruškin vanausulistele puidust palvemaja.<ref name="Peipsi-Pihkva" /> 19. sajandil kuulus Mustvee küla [[Laius-Tähkvere mõis]]apiirkonda [[Torma kihelkond\|Torma kihelkonnas]]. 1866. aastal oli Mustvees suur tulekahju, mis eestlaste külaosa peaaegu täielikult hävitas.<ref name="Meie Mustvee" />

Mustvee: erinevus redaktsioonide vahel