Ühepäevikulised: erinevus redaktsioonide vahel

Neid võib võib Eestis leida suve õhtupoolikutel veekogude läheduses.

Neil on pikk ja sale keha, mis on pehme ja kare. [[Tagakeha]] tipul paikneb pikk peenike sabaniit ning kaks samasugust urujätket.

Vastavalt nende nimele elavad ühepäevikuliste [[valmik]]ud lühikest aega, mõnikord isegi ainult mõne tunni. Ainult vähesed liigid võivad elada paar päeva. Ühepäevikuliste terve eluiga on aga kuni kolm aastat ja suurem osa möödub neil vastsetena veekogude põhjas. ÜhepäevikuÜhepäevikulise valmikute ülesandeks on vaid paarituda ja muneda. Valmikud ei toitu. Nende sool on muundunud õhupõieks -– see muudab keha kergemaks.

Õhtul alustavad ühepäevikudühepäevikulised oma hüplevat paarituslendu. Isased loomad koonduvad sageli kümnetest tuhandetest isenditest koosnevatesse parvedesse ja hõljuvad üles-alla, minnes sageli kuni 10 meetri kõrgusele ja liueldes sealt jälle alla. Emased ootavad sellal kuskil taimestikus. Kui emane loom otsustab lõpuks lendu tõusta, katsuvad isased otsekohe tema alla lennata ja pikkade eesjalgadega tema külge haakuda. Isane haarab emase tiibade alusest kinni. Näpitsakujuliste sugujalgade abil haaratakse emase tagakehast. Kopulatsioon kestab mõnest sekundist kümne minutini, sõltuvalt liigist. Pärast paaritumist surevad isased kohe. Kuigi isaseid on emastest alati tunduvalt rohkem, paarituvad viimased ilmselt siiski vaid ühe korra. Mõnikord võib ette tulla, et isased poevad ka nende emaste alla, kes veel taimedel istuvad.

Otsemaid pärast viljastamist lendab emane ühepäevikuline umbes meetri kõrgusel üle vee, heites munad, mõnedel juhtudel ka vastsed vette või kastavad tagakeha tipu vette, nii et kleepuvad munad sealt lahti tulevad. Tugeva vooluga kohtades laskuvad emased loomad vee alla ja kleebivad munad igasuguste veealuste esemete külge. Munad võivad paikneda nii üksikult kui kogumikena. Pärast munemist ühepäevikulised surevad. Ühepäevikuliste vastsed elavad vees ning hingavad tagakeha külgedel olevate lõpustega. Ka vastsete tagakeha tipul on sabaniidid. EnamusEnamik vastseid on röövtoidulised ning neil on tugevad lõuad. Mõnede ühepäevikuliikide vastsed on nii väikesed, et mahuksid sőrmeküünesõrmeküüne alla, - mőnedmõned jällegi sőrmeotsasõrmeotsa suurused. EnamusEnamik ühepäevikuteühepäevikuliste vastsetest on jőepőhjasjõepõhjas hästi maskeerunud, sulades ümbritseva keskkonnaga täielikult kokku. Domineerivad värvitoonid on harilikult hallikaspruunid, oliivi- vőivõi vasekarva. Kohe pärast kestavahetust on ühepäevikudühepäevikulised enamasti piimjad. MőnedMõned ühepäevikuliigidliigid on head ujujad, osadosa mitte. Viimaseid haarab veevool tihti endaga kaasa.

Vastsed elavad vees 2–3 aastat, vahetades selle aja jooksul paarikümnel korral kesta. Viimane vastsejärk – [[eelvalmik]] ehk neidis – ronib veest välja ning tõuseb lendu, et mõne minuti pärast uuesti kestuda, nüüd juba päris suguküpseks valmikuks. Mitte üheski teises putukaseltsis ei esine tiivuliste isendite kestumist. Kuna ühepäevikuteühepäevikuliste valmikute eluiga on väga lühike, on nende koorumine ajaliselt ühtlustatud ning toimub korraga väga lühikese aja jooksul.

***''P. virgo'', -

*''Ephemeridae'' (– [[ühepäeviklased]])

**''Ephemera'', – [[ühepäevik]]

***''E. vulgata'', -– [[harilik ühepäevik]]

***''E. danica'', -– [[oja-ühepäevik]]

***''E. lineata'', -– [[triip-ühepäevik]]

*''Potamanthidae'' (– [[jõepäeviklased]])

**''Potamanthus'' – [[jõepäevik]]

***''P. luteus'', -– [[jõepäevikjõgipäevik]]

*''Leptophlebiidae'' (– [[õrnpäeviklased]])

**''Leptophlebia'', – [[õrnpäevik]]

***''L. marginata'', -– [[harilik õrnpäevik]]

***''L. vespertina'', -– [[raba-õrnpäevik]]

**''Paraleptophlebia'', – [[harupäevik]]

***''P. submarginata'', -– [[harilik harupäevik]]

***''P. cincta'', -

**''Habrophlebia'', – [[tuttpäevik]]

***''H. fusca'', -– [[harilik tuttpäevik]]

*''Ephemerellidae'' (– [[samblapäeviklased]])

**''Ephemerella'', – [[samblapäevik]]

***''E. ignita'', -– [[harilik samblapäevik]]

***''E. aurivillii'', -

***''E. mucronata'', -

*''Caenidae'' (– [[mudapäeviklased]])

**''Caenis'', – [[mudapäevik]]

***''C. macrura'', -

***''C. moesta'', -

***''C. horaria'', -– [[harilik mudapäevik]]

***''B. harrisellus'', -– [[sarv mudapäeviksarvpäevik]]

*''BaëtidaeBaetidae'' (– [[ojapäeviklased]])

**''BaëtisBaetis'', – [[ojapäevik]]

***''B. niger'', -

***''B. pumilus'', -

***''B. rhodani'', -– [[harilik ojapäevik]]

***''B. vernus'', -

***''B. bioculatus'', -

**''Centroptilum'', – [[järvepäevik]]

***''C. luteolum'', -– [[harilik järvepäevik]]

**''Cloëon'', – [[tiigipäevik]]

***''C. dipterum'', -– [[harilik tiigipäevik]]

***''C. inscriptum'', -

***''C. simile'', -

***''C. praetextum'', -

**''ProcloëonProcloeon''

***''P. pseudorufulum'', -

***''P. bifidum'', -– [[suvepäevik]]

*''Siphlonuridae'' (– [[kaldapäeviklased]])

**''Siphlonurus'', – [[kaldapäevik]]

***''S. lacustris'', -– [[harilik kaldapäevik]]

***''S. aestivalis'', -

***''S. linnaeanus'', -

***''S. alternatus'', -

***''A. inopinatus'', -

***''A. fragilis'', -

***''M. norvegicus'', -

*''Heptageniidae'' (– [[kivipäeviklased]])

**''Heptagenia'', – [[kivipäevik]]

***''H. fuscogrisea'' -– [[järve-kivipäevik]]

***''H. flava'', -

***''H. sulphurea'', -– [[harilik kivipäevik]]

***''H. coerulans'', -

***''A. congener'', -

***''E. fluminum'', -

***''E. lateralis'', -