Säilitusaine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Korrastasin skripti abil viiteid |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{keeletoimeta}}
'''Säilitusaine''' on looduslik või sünteetiline aine, mis aeglustab või takistab toote riknemist ning pikendab seeläbi selle [[säilimisaeg]]a. Säilitusained on laialdaselt kasutusel toiduaine-, kosmeetika- ja ravimitööstuses.
Konservandid on need säilitusained, mida lisatakse toidule, et pidurdada [[mikroorganismid]]e paljunemist. Konservante tähistatakse E-numbritega E200–E299. Levinud konservandid on [[sorbiinhape]] ja selle [[soolad]] ehk sorbaadid, [[bensoehape]] ja selle soolad ehk bensoaadid ning [[nitritid]] ja [[nitraadid]]. Enamasti kasutatakse sünteetilist sorbiinhapet ja bensoehapet, kuid neid leidub ka looduses. Looduslikud säilitusained on näiteks ka [[salitsüülhape]] ning [[sidrunhape]].
Kosmeetikatoodetes kasutatakse säilitusaineid samuti selleks, et pidurdada mikroorganismide arengut. Sünteetilistest säilitusainetest kasutatakse enim [[parabeenid|parabeene]]. Kosmeetikatoodetele lisatakse ka salitsüülhapet, sidrunhapet, [[E-vitamiin]]i jt säilitusaineid.
== Sorbiinhape ja sorbaadid ==
Sorbiinhapet ja sorbaate lisatakse toiduainetele või toidule, farmaatsiatoodetele, loomasöödale ning ka kosmeetikatoodetele, et takistada eelkõige hallituse, aga ka pärmseente ja bakterite paljunemist.<ref name="Eur-Lex" /><ref name="loodusajakiri" /> Sorbaatidest on toidus lubatud kasutada [[kaaliumsorbaat]]i ja [[kaltsiumsorbaat]]i.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/905492]Vabariigi Valitsus. "Toidus lubatud lisaainete loetelu ja piirnormid toidugruppide kaupa, lisaainete kasutamise tingimused ja viisid ning lisaainete märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded ja kord", 2000</ref>. Sorbiinhape ja sorbaadid on head stabilisaatorid, suurendavad happelisust ning lahustuvad vees halvasti. Lisaks aitavad nad säilitada maitset, värvi, konsistentsi ja toiteväärtust.<ref name="Eur-Lex" /><ref name="loodusajakiri" />
===Sorbiinhape===
Sorbiinhape eraldati pihlakamahlast esimest korda 1859. aastal ning selle nimetus tuleneb pihlaka ladinakeelsest nimetusest ''Sorbus''. Looduslikult leidub [[sorbiinhape]]t rohkesti ka murakates.<ref name="loodusajakiri" /> Sorbiinhape on rasvhape, mis
===Kaaliumsorbaat===
Kaaliumsorbaat on säilitusaine, mida kasutatakse suure veesisaldusega toodetes. Kaaliumsorbaadil on omadus suurendada
===Kaltsiumsorbaat===
Kaltsiumsorbaati toodetakse Prantsusmaal ja Itaalias
== Bensoehape ja bensoaadid ==
Bensoaate e bensoehappe soolasid kasutatakse säilitusainetena peamiselt toiduainetööstuses. Bensoaadid on efektiivsed mikroobide vastu. [[Bensoehape]]t leidub looduslikult puuviljades, jõhvikates ja ploomides. Toiduainetetööstuses kasutatakse peamiselt sünteetilist bensoehapet. Bensoehape võib tekitada allergiat ning tema aurud võivad kahjustada hingamisteid. Bensoehape muundub organismis hipuurhappeks.<ref name="loodusajakiri" />
==
Nitraadid takistavad bakterite (näiteks ''Clostridium botulinum'') elutegevust, seetõttu kasutatakse neid lihatoodetes. Samuti annavad [[nitraadid]] lihatoodetele roosa värvuse. [[Nitrit]]ite ja nitraatide kasutamine toidus võib viia kantserogeensete ühendite – nitrosoamiinide tekkele. Nitrosoamiinide teket toidus on võimalik vähendada askorbiinhappe lisamisega.
== Salitsüülhape ==▼
Salitsüülhape on looduses leiduv [[karboksüülhape]], mis on nimetuse saanud ladinakeelsest nimest ''Salix''. Salitsüülhape on värvusetu ning ei lahustu vees hästi. Salitsüülhapet kasutatakse peamiselt kosmeetikatoodetes. Salitsüülhape pärsib bakterite levikut ja selle maksimaalne kontsentratsioon tootes võib olla 0,5%. Salitsüülhappel on ka kõõmavastane efekt ning see muudab juuksed lihtsalt kammitavaks.
== Sidrunhape ==
== Parabeenid ==
[[File:Paraben.PNG|pisi|Parabeen]]
Parabeenid on laialdaselt kasutusel olevad sünteetilised säilitusained. Tuntuimad parabeenid on metüül-, propüül- ning butüülparabeenid. Tavaliselt kasutatakse toodetes mitmeid parabeene koos teiste säilitusainetega, et takistada mikroorganismide laia levikut. Selline kasutusviis annab võimaluse kasutada parabeene vähem, tagades toote parema säilivuse. Parabeene kasutatakse eelkõige kosmeetikas, näiteks meigitoodetes, niisutajates ja juuksehooldusvahendites. Samuti võib neid leiduda toidus ja ravimites. Jaekaubanduses müüdavatel meigitoodetel peab olema info koostisosade kohta. See on oluline informatsioon tarbijale, kui soovitakse kindlaks teha, kas toode sisaldab koostisosi, mida soovitakse vältida.
Parabeene on säilitusainetena kasutatud alates 1920. aastatest. Parabeenid on väga odavad ja efektiivsed ning neil on hea antibakteriaalne ja seenevastane toime. Kõige efektiivsemad on parabeenid vee baasil valmistatud toodetes ning happelises keskkonnas. Parabeenide toimet vähendavad [[tselluloos]]i derivaadid, [[proteiinid]] ja [[letsitiin]].
===Parabeenide mõju tervisele===
Parabeenid põhjustavad [[allergia]]t ning kogunevad organismi. Parabeenid mõjutavad inimese hormoonsüsteemi ning soodustavad vähki. Parabeenid on koostisainete nimekirjas nimetusega, mille lõpus on “parabeen”.
== Fenoksüetanool ==
[[Fenoksüetanool]] on õlitaoline alkoholi tüüpi säilitusaine. Fenoksüetanoolil on spetsiifiline lõhn ning viskoossed omadused. Fenoksüetanool toimib hästi bakterite, seente ja hallituse vastu. Maksimaalne lubatud kogus tootes on 1%.
== Bensüülalkohol ==
Bensüülalkohol on aromaatne vedelik, mis toimib säilitusaine ja [[lahusti]]na. Bensüülalkoholi leidub paljudes taimedes, toiduainetes ning ka eeterlikes õlides. [[Bensüülalkohol]] on antibakteriaalne ning seda võib tootes olla maksimaalselt 1%. Bensüülalkoholil on ärritav toime ning see võib põhjustada ka allergiat.
== Formaldehüüdide vabastajad ==
Formaldehüüdi vabastaja on vesilahustuv aine, mida leidub paljudes kosmeetikatoodetes. Formaldehüüdide vabastajaid kasutatakse koos parabeenidega ning toode võib seda sisaldada maksimaalselt 0,5%. Formaldehüüdide vabastajad võivad nahka ärritada ning põhjustada ekseeme.
== Formaldehüüd ==
Formaldehüüd on gaas, mis koosneb [[vesinik]]ust,[[hapnik]]ust ja [[süsinik]]ust. Formaldehüüdil on spetsiifiline lõhn ning ta on efektiivne hallituste ja bakterite vastu. Formaldehüüdi toodavad inimesed, taimed ja loomad ning seda esineb ka hingatavas õhus. Formaldehüüdi on keelatud kasutada aerosooliballoonis. Formaldehüüd on nahka ärritava toimega.
== DMDM hüdantoiin ==
DMDM hüdantoiin on mikroobivastane säilitusaine. DMDM hüdantoiin on valge kristalne tahke aine, mis vabastab formaldehüüdi ning võib sellega tekitada allergiat. DMDM hüdantoiin ärritab ka nahka, silmi ja kopse.
== Metüülkloroisothiazolinoon ==
Metüülkloroisothiazolinoon on antibakteriaalne ja seentevastane säilitusaine, mis võeti kasutusele 1970. aastal. Aine on kasutusel peamiselt kosmeetikatoodetes. Metüülkloroisothiazolinoon tekitab allergilisi reaktsioone ning on nahka ärritava toimega. Seda leidub peamiselt šampoonides ja seepides.
== Jodopropünüül butüülkarbamaat ==
Jodopropünüül butüülkarbamaat on kasutusel peamiselt deodorantides ja higistamisvastastes toodetes. Jodopropünüül butüülkarbamaati on keelatud kasutada suuhügieeni- ja huulehooldustoodetes, samuti toodetes, mida kasutatakse suurel osal kehapinnast ning väikestel lastel.
▲== Salitsüülhape ==
▲Salitsüülhape on looduses leiduv [[karboksüülhape]], mis on nimetuse saanud ladinakeelsest nimest ''Salix''. Salitsüülhape on värvusetu ning ei lahustu vees hästi. Salitsüülhapet kasutatakse peamiselt kosmeetikatoodetes. Salitsüülhape pärsib bakterite levikut ja selle maksimaalne kontsentratsioon tootes võib olla 0,5%. Salitsüülhappel on ka kõõmavastane efekt ning see muudab juuksed lihtsalt kammitavaks.<ref name="kosmeetiline keemia" />
== Vaata ka ==
60. rida ⟶ 69. rida:
{{viited|allikad=
<ref name="Eur-Lex">[http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:32005D0493:ET:HTML], Euroopa Liidu Teataja L 182 , 13/07/2005 Lk 0020 - 0025.</ref>
<ref name="loodusajakiri">[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9709/konserv.html], Mihkel Zilmer, Urmas Kokassaar. "Looduslikud säilitusained
}}
| |||